Allergiline riniit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Allergiline riniit ehk allergiline nohu (ka J30) (rhinitis allergica) on osadel loomadel (sh inimestel) esineva võiv ninalimaskesta allergiline põletik, ägeda mitteinfektsioosse riniidi vorm mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.

Humaanmeditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Allergiline riniit on ninatalitluse sümptomaatiline häire, mida põhjustab allergeenikontaktist vallandatud ja IgE vahendatud hüperreaktiivsusega kulgev limaskestapõletik.

Allergiline riniit on päriliku eelsoodumusega mitmepõhjuseline haigus, mille kujunemisel on oluline osa ka keskkonnal.

Allergiline riniit on üle maailma sageli esinev haigus, mida esineb hinnanguliselt 5–25% rahvastikust.

Allergiline riniit on tavaliselt krooniline, kudedes esineb neil persisteeriv põletik hoolimata sellest, et periooditi haigussümptomeid ei ole. Sümptomid esinevadki neil teatud ajal aasta jooksul (hooajaline ehk sesoonne) või sõltumata aastaajast (aastaringne ehk perenniaalne). Raskemal juhul võib tekkida anafülaktiline reaktsioon.

Allergilise riniidi korral tekib allergeenide mõjul anafülaktiline reaktsioon (I tüüpi ülitundlikkus), põletikurakud (eosinofiilid, T-rakud, nuumrakud jne) tungivad limaskesta. Tekib rakuline reaktsioon, mille käigus aktiveeritakse eosinofiilid, T-rakud, nuum- ja epiteelirakud; nuumrakkudest ja basofiilidest vabaneb histamiini ning vallandub seroosne eksudatsioon.

Ninalimaskesta rakud ekspresseerivad liigselt tüümuse stromaalset lümfopoetiini.

Submukoossed limanäärmed suurenevad, tekib basaalmembraani hüaliinne paisumus ja limaskesta pinnale koguneb viskoosne lima.

Allergeenideks on sageli õietolmu, lestaliste ja koduloomade irdunud epiteelirakkude sissehingamine.[1]

Kui allergilise riniidi vallandajaks on taimede õietolm, siis nimetatakse seda pollinoosiks.

Jaotused[muuda | muuda lähteteksti]

Allergiline riniit jaotatakse sümptomite kestuse järgi:

  • vahelduvaks ehk intermiteeruvaks allergiliseks riniidiks (˂ 4 päeval/nädalas või ˂ 4 nädalat)
  • püsivaks ehk persisteerivaks allergiliseks riniidiks (˃ 4 päeval/nädalas või ˃ 4 nädalat).

Sümptomite raskuse ja mõju kaudu elukvaliteedile jaotatakse allergiline riniit raskusastmete järgi:

  • kergeks
  • mõõdukas/raskeks.

Kaasuvad haigused[muuda | muuda lähteteksti]

Diferentsiaaldiagnostika[muuda | muuda lähteteksti]

Allergilise riniidi diagnoosi kinnitamiseks tuleks teha eristusdiagnoos, välistamaks mitmeid sarnase sümtptomaatikaga kas anatoomilisi eripärasusi või haiguslikke seisundeid.

Mehaanilised tegurid[muuda | muuda lähteteksti]

  • anatoomilised ebanormaalsused – adenoidide või ninakarbikute hüpertroofia, nina vaheseina deviatsioon, koaanide kongenitaalne atreesia;
  • võõrkeha;
  • ninapolüpoos;
  • hea- ja pahaloomulised kasvajad;
  • granulomatoossed haigused – Wegeneri granulomatoos, sarkoidoos, spetsiifilised infektsioonid;
  • meningotseele või entsefalotseele.

Infektsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Teised riniidid[muuda | muuda lähteteksti]

Tüsistused[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. IX HINGAMISELUNDITE HAIGUSTE PATOLOOGIA, lk 5, veebiversioon (vaadatud 19.05.2015)
  2. Mari Kivivare, Marget Savisaar, Alan Altraja, Kaja Julge, Maire Vasar, Urve Putnik, Maarja Pärlist, Ljudmilla Raudla, Ene Miller, Vahur Ristioja, Allergilise riniidi käsitlusjuhend, 2003, veebiversioon (vaadatud 19.05.2015)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]