Allergiline riniit

Allergiline riniit ehk allergiline nohu (ka J30; rhinitis allergica) on osadel loomadel (sh inimestel) esineda võiv nina limaskesta allergiline põletik, ägeda mitteinfektsioosse riniidi vorm, mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.

Humaanmeditsiinis

Allergiline riniit on ninatalitluse sümptomaatiline häire, mida põhjustab allergeenikontaktist vallandatud ja IgE vahendatud hüperreaktiivsusega kulgev limaskestapõletik.

Allergiline riniit on päriliku soodumusega mitmepõhjuseline haigus, mille kujunemisel on oluline osa ka keskkonnal.

Allergiline riniit on üle maailma sageli esinev haigus, mida esineb hinnanguliselt 5–25% rahvastikust.

Allergiline riniit on tavaliselt krooniline, kudedes esineb neil persisteeriv põletik hoolimata sellest, et periooditi haigussümptomeid ei ole. Sümptomid esinevadki neil teatud ajal aasta jooksul (hooajaline ehk sesoonne) või sõltumata aastaajast (aastaringne ehk perenniaalne). Raskemal juhul võib tekkida anafülaktiline reaktsioon.

Allergilise riniidi korral tekib allergeenide mõjul anafülaktiline reaktsioon (I tüüpi ülitundlikkus), põletikurakud (eosinofiilid, T-rakud, nuumrakud jne) tungivad limaskesta. Tekib rakuline reaktsioon, mille käigus aktiveeritakse eosinofiilid, T-rakud, nuum- ja epiteelirakud; nuumrakkudest ja basofiilidest vabaneb histamiini ning vallandub seroosne eksudatsioon.

Ninalimaskesta rakud ekspresseerivad liigselt tüümuse stromaalset lümfopoetiini.

Submukoossed limanäärmed suurenevad, tekib basaalmembraani hüaliinne paisumus ja limaskesta pinnale koguneb viskoosne lima.

Allergeenideks on sageli õietolmu, lestaliste ja koduloomade irdunud epiteelirakkude sissehingamine.^[1]

Kui allergilise riniidi vallandajaks on taimede õietolm, siis nimetatakse seda pollinoosiks.

Jaotused

Allergiline riniit jaotatakse sümptomite kestuse järgi:

vahelduvaks ehk intermiteeruvaks allergiliseks riniidiks (˂ 4 päeval/nädalas või ˂ 4 nädalat)
püsivaks ehk persisteerivaks allergiliseks riniidiks (˃ 4 päeval/nädalas või ˃ 4 nädalat).

Sümptomite raskuse ja mõju kaudu elukvaliteedile jaotatakse allergiline riniit raskusastmete järgi:

kergeks ja
mõõdukas/raskeks.

Kaasuvad haigused

astma (allergiline riniit on astma riskiteguriks)
allergiline konjunktiviit
allergiline rinosinuiit
atoopiline dermatiit.

Diferentsiaaldiagnostika

Allergilise riniidi diagnoosi kinnitamiseks tuleks teha eristusdiagnoos, välistamaks mitmeid sarnase sümptomaatikaga kas anatoomilisi eripärasusi või haiguslikke seisundeid.

Mehaanilised tegurid

anatoomilised ebanormaalsused – adenoidide või ninakarbikute hüpertroofia, nina vaheseina deviatsioon, koaanide kongenitaalne atreesia;
võõrkeha;
ninapolüpoos;
hea- ja pahaloomulised kasvajad;
granulomatoossed haigused – Wegeneri granulomatoos, sarkoidoos, spetsiifilised infektsioonid;
meningotseele või entsefalotseele.

Infektsioonid

viirusinfektsioonid;
bakteriaased infektsioonid, k.a spetsiifilised infektsioonid (süüfilis, tuberkuloos, mükobakterioosid, leepra);
sekundaarsed retsidiveeruvad või kroonilised infektsioossed riniidid;
immuundefitsiitsussündroom (nt IgA, IgG alaklasside puudulikkus);
tsüstiline fibroos;
primaarne tsiliaarne düskineesia

Teised riniidid

eosinofiilia sündroomiga mitteallergiline riniit;
mitteallergiline kutsehaigusriniit;
medikamentoosne riniit sekundaarselt toopilistele dekongestantidele;
ravimindutseeritud riniit – aspiriin või teised MSPVAd, AKE inhibiitorid, reserpiin, metüüldopa, suukaudsed rasestumisvastased preparaadid, silmasisesed preparaadid, (beetablokaatorid), kloorpromasiin;
hormonaalne riniit – rasedus, puberteet, hüpotüreoos, akromegaalia;
ärritavad tegurid (väljendunud selektiivne nina hüperreaktiivsus) – koormusindutseeritud riniit, “suusatajariniit” (külmast kuivast õhust), gustatoorne riniit (kuumast toidust);
toidust indutseeritud riniit (nt teravas pipras sisalduva kapsaitsiini toimel)
gastroösofageaalne reflukshaigus
emotsioonidest tingitud riniit
kokaiini tarvitamine
atroofiline riniiit
idiopaatiline (vasomotoorne) riniit.^[2]

Tüsistused

Vaata ka

Viited

↑ IX HINGAMISELUNDITE HAIGUSTE PATOLOOGIA, lk 5, veebiversioon (vaadatud 19.05.2015)
↑ Mari Kivivare, Marget Savisaar, Alan Altraja, Kaja Julge, Maire Vasar, Urve Putnik, Maarja Pärlist, Ljudmilla Raudla, Ene Miller, Vahur Ristioja, Allergilise riniidi käsitlusjuhend, 2003, veebiversioon (vaadatud 19.05.2015)

Kirjandus

James G. Wagner ja Jack R. Harkema, From Mouse to Man: Translational Value of Animal Models of Allergic Rhinitis, Michigan State University
Inimestel: N S Jones & N Fergie, Allergic rhinitis in children: management guidelines, CPD Bulletin Immunology and Allergy 2004; 3(3): 68-72
Allergilise riniidi Eesti käsitlusjuhend, Eesti Arst 2011; 90(3):145−158 145
Katerina D. Samara, Stylianos G. Velegrakis ja Alexander D. Karatzanis, Allergic Rhinitis and Its Impact on Bronchial Asthma
Richard D deShazo, MD, Stephen F Kemp, MD, Jonathan Corren, MD, Anna M Feldweg, MD, Patient information: Trigger avoidance in allergic rhinitis, UpToDate
Eesti Kopsuliit, ALLERGILINE RINIIT
Eger Ninn, Allergiline nohu võib põhjustada ka depressiooni ja unehäireid, 27. juuni 2012

[1] IX HINGAMISELUNDITE HAIGUSTE PATOLOOGIA, lk 5, veebiversioon (vaadatud 19.05.2015)

[2] Mari Kivivare, Marget Savisaar, Alan Altraja, Kaja Julge, Maire Vasar, Urve Putnik, Maarja Pärlist, Ljudmilla Raudla, Ene Miller, Vahur Ristioja, Allergilise riniidi käsitlusjuhend, 2003, veebiversioon (vaadatud 19.05.2015)

[1]

[2]