Heliteos
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2008) |
Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö (Hermann, Kasemets 1918) ehk helind (Visnapuu 1923) ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit. Heliteose materjaliks võivad olla muusikalised helid ja mürad.
Heliteos on mõtlemise teel kavandatud ja välja töötatud, seda on võimalik kirjalikult või muul viisil fikseerida ja kõlaliselt taasesitada. Heliteoste loomisega tegelevat inimest nimetatakse heliloojaks. Helilooja töö tulemuseks võib olla kõigis üksikasjades fikseeritud ja lõpetatud heliteos, improviseerimise aluseks olev teatud piirides organiseeritud ja planeeritud muusikaline keskkond või muusikaline protsess.
Heliteose legaaldefinitsioon on tuletatav teose legaaldefinitsioonist: heliteos on heliloomingu ehk komponeerimise tulemus. Heliteose loojat ehk autorit nimetatakse heliloojaks. Õiguslikult võib heliteos olla olemas kui
Heliteosele tajutava vormi andmiseks võib kasutada muusikainstrumenti, kirjutusvahendit ja paberit, arvutit või muid vahendeid. Partituuri kirjutamiseks kasutatakse noodikirja. Arvuti mällu salvestatakse heliteos elektrooniliselt kodeeritud helitähistena muusikatarkvara abil, kas noodigraafikaprogrammi (näiteks Finale, Sibelius), helisünteesiprogrammi (näiteks Csound), MIDI- või muu arvutifailina. Helisalvestised võivad olla analoog- või digitaalsalvestised kas helilindil, heliplaadil, helikassetil või muul andmekandjal.
Heliteost võib vaadelda ka abstraktse objektina, mis võib realiseeruda näiteks mälujälje, kujutluse, ettekande, taasesituse, käsikirja, trükise või arvutifailina, samuti jäljena helikandjal või ka muul moel.