Sibelius (tarkvara)

Allikas: Vikipeedia

Sibelius on noodikirjutusprogramm operatsioonisüsteemidele Microsoft Windows, Mac OS ja RISC OS, mis on loodud Sibelius Software (nüüd osa Avid Technology-st) poolt. Seda kasutavad peamiselt heliloojad, arranžeerijad, esitajad, muusikaavaldajad, õpetajad ja õpilased, tihti klassikalise-, džässi-, vokaal-, filmi- ja televisioonimuusika loomiseks. Lisaks nootide töötlemisele ja printimisele, võib Sibeliuse abil kirjutatud samuti esitada kõrge kvaliteediga heli abil, skännida ja importida prinditud noote töötlemise tarbeks ja avaldada noote teistele kättesaamiseks läbi interneti ja iPad-ide.

Sibeliuse arendajate sõnul on nende programm maailma enimmüüdud noodigraafikaprogramm kasutajabaasiga, mis küündib sadade tuhandeteni ja mis pärineb sajast erinevast riigist.

Välja on antud ka 'Lite' versioone Sibeliuse programmist (vähemate võimalustega ja madalama hinnaga) ning allalaaditavaid tarkvaralisasid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sibelius oli algselt arendatud Briti kaksikute Ben ja Jonathan Finnide poolt Acorn Archimedes arvuti tarbeks 'Sibelius 7' nime all. Areng (algselt operatsioonisüsteemil RISC OS ning kirjutatud assemblerkeeles) algas aastal 1986, veidi pärast seda, kui vennad Finnid lahkusid koolist. Nad jätkasid programmi arendamist oma ülikooliaastatel. Nad olid mõlemad muusikaõpilased ja endi sõnul lõid nad selle programmi seetõttu, et neile ei meeldinud muusika käsitsi kirjutamise vaevarikas protsess.

Avalikuseni jõudis programm aprillis aastal 1993. See jooksis 3.5-tollilistel diskettidel, kasutades tunduvalt vähem kui ühe MB mälu (näiteks vajas Sibelius 7 33-lehelise sümfooniapartituuri jaoks vaid 548K), kuid assemblerkeele ja Acorn-i RISC kiibi (mille jaoks RISC OS oli kirjutatud) kombinatsiooni tõttu jooksis Sibelius 7 väga kiiresti. Ükskõik, kui pikk ka partituur ei olnud, võis muudatusi selles näha peaaegu silmapilkselt.

Sibeliuse esimene kasutaja oli Richard Emsley, kellel oli võimalus kasutada seda juba enne esimest väljalaset ja kes andis tegijatele nõu tarkvara muusikagraveerimise aspektide osas. Esimene Sibeliuse abil avaldatud partituur oli George Benjamin-i "Antara", avaldajaks oli Faber Music ja kopeeritud Emsley poolt. Teiste varaste kasutajate hulka kuulusid ka helilooja John Rutter, dirigent Michael Tilson Thomas ja kirjastus Music Sales.

Sibelius domineeris kiiresti Ühendkuningriigi turu, olles üks kõrgemailt soovitatud programme väheses kasutuses olevale Acorn-i platformile. Samuti müüs see väiksemates kogustes ka mõnes teises riigis, olles piiratud Acorn-i arvutite vähese kättesaadavuse tõttu. Umbes sellel ajal lastu välja esimesed 'Lite' versioonid, mis olid populaarsed paljudes Ühendkuningriigi koolides, kus Acorn-i arvutid olid laialdases kasutuses.

Septembris 1998 lasti välja Sibeliuse esimene versioon Windowsi peale (nüüd kutsuti seda lihtsalt Sibeliuseks, versiooninumber lähtestati 1.0-i peale). Versioon Mac-ile lasti välja mõned kuud hiljem. Nende versioonide tootmiseks kirjutati tarkvara täielikult ümber C++'i, jättes samaks suurema osa endise versiooni funkstsionaalsusest ja kasutaja liidesest mitmete lisaseadmetedega.

Sibeliuse väljalaskmine laiemalt kasutusolevatele arvutitele tõi selle maailmaturule, eriti Ühendriikides, kus Sibelius Software avas kontori aasta 1996 teisel poolel. Vastukajaks Acorn Computers-i lahkuminemisele mõni aeg pärast Windows versiooni avaldamist, lõpeteti Acorni versioonide arendamine.

Augustis 2006 omandati Sibelius Software Ltd. firma Avid Technology poolt, mis on Ameerika audio- ja videotootmise tarkvara ja riistvara maaletooja. Avid Tehnology on jätkanud Sibeliuse vljaandmist kui iseseisvad märkeprodukti ning on ka seda integreerinud mõne oma teise olemasoleva tarkvaraproduktiga.

Windows-i ja Mac-i versioonide ajalugu

  • Sibelius (st Sibelius 1.0 Windowsile septembris 1998, Sibelius 1.2 Mac-ile märtsis 1999). Sellest ajast saati on mõlemale platvormile lastud välja suuremaid uusi versioone umbes iga kahe aasta tagant, väiksemaid versioone aga tihedamalt:
  • Sibelius 2 (aastal 2001), mitmete uute kasutusvõimalustega.
  • Sibelius 3 (aastal 2003), uute kasutusvõimalustega nt Kontakt Player võimalus luua audiofaile ja CDsid.
  • Sibelius 4 (juulis 2005), uute kasutusvõimalustega nt võimalus kirjutada videoga ühtlustatud muusikat, instrumentaalosad, mis automaatselt uuenduvad kui partituur muutub ja ümberdisainitud kasutajaliides.
  • Sibelius 5 (juunis 2007), koos VST effektide ja instrumentide toetamisega, uue näidisraamatukoguga (Sibelius Sound Essentials), 'Panoraama' vaatega, ja teiste uute kasutusvõimalustega.
  • Sibelius 6 (mais 2009), milles esinevad 'Magnetic Layout' (ulatuslik partituuri objektide paigutus ja kokkupõrgete vältimine), 'Versioonid' (võimalus heita pilk vanadele partituuri parandustele), klaviatuuri ja sõrmlaua aknad, Live Tempo (salvestatavad tempo muutused), ReWire toetus, sissetoomine mikrofoni kaudu ja mitmed teised notatsiooni ja taasesituse parandused.
  • Sibelius 7 (juulis 2011), uus kasutajaliides, ...