Zvārtava mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Zvārtava mõisa peahoone 1999. aastal
Zvārtava mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 6

Zvārtava mõis (saksa keeles Adsel-Schwartzhoff, läti keeles Zvārtavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Ape piirkonnas Koivaliina vallas Zvārtavas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teated mõisast pärinevad 1627. aastast. Algul oli Zvārtava mõis Koivaliina mõisa alluvuses. Varaseimad asukad olid Rödingerid ja Banérid. Edasised omanikud olid Delwigid, kelle käes sai Zvārtava mõisast iseseisev haldusüksus. Seejärel kuulus mõis Skotustele ja viimaks von Zoekellidele.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Peahoone pärineb 1881. aastast ja on uusgooti stiilis. Praegu kuulub mõis Läti Kunstnike Liidule.

Pargi planeerimist alustati 18. sajandil. 19. sajandiks oli pargi suurus 9,7 hektarit. 1803. aastal püstitati mõisa juurde Hollandi tuulik. Vanemad kõrvalhooned on klassitsistlikus stiilis, ent uuemad on uusgooti stiilis nagu peahoonegi.

Zvārtava mõisa peahoone on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis.[1] Kohaliku kaitse all on Zvārtava tuulik, Zvārtava mõisa park, tallid, ait ja aedniku maja.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 9 ja 3/8 adramaad, sellele allus 336 mees- ja 379 naishinge.[3]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Leimaņi (Leimann) ja Palsa karjamõis (Palse, hiljem Palsche).

Palsa jõe kaldal asus Palsa karjamõis (koordinaadid 57° 28′ 4″ N, 26° 21′ 9″ E). XIX sajandi kahekümnendatel aastatel asus sealset piirkonda rentima Lindede perekond. Ühtlasi kuulus renditavale piirkonnale neli peret. Aastal 1835 rajasid Linded ka selle karjamõisa peahoone. Hoone rajasid kohalikud meistrid, see on säilinud praktiliselt ilma igasuguste remonditööde ja muudatusteta tänapäevani.

Palsa karjamõisa on kutsutud ka neitsimõisaks, sest see kuulus pikka aega neljale Vidagast pärit neiule. Mõisa juures kasvab kolm XX sajandi alguses mõisa omaniku lapse sünnipäeva puhuks istutatud lehist.[4]

  1. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  2. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 277.
  4. Koivaliina valla koduleht

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]