Koivaliina kirik

Koivaliina kirik
Riik	Läti
Asukoht	Koivaliina
Esmamainimine	1238
Koordinaadid	27° 23′ 21,1″ N, 26° 10′ 52,3″ E

Koivaliina kirik oli luteri kirik Lätis Smiltene piirkonnas Koivaliinas. See oli Koivaliina kihelkonnakirik.

Ajalugu

Aastal 1238 rajati Koivaliinasse esimene kirik, mis oli ühtlasi Atsele ordulinnuse linnusekabeliks, ehkki asus linnusest väljaspool asulas. Aastast 1613 on esimesi teateid sealsest luteri kirikust, mis oli puidust. Aastal 1627 ehitati selle asemele uus hoone, mille asemele aga Põhjasõja eel aastal 1699 uus hoone püstitati. See ei pidanud kaua vastu; selle põletasid Vene väed aastal 1702. Järgmine kirikuhoone valmis aastal 1721, mille aastal 1781 asendas uus kirikuhoone. Selle juurde rajati aastal 1844 ka Koivaliina kalmistu.

Aastal 1892 valmis esimene kivist kirikuhoone, mille arhitekt oli Jānis Brauns. Hoone oli uusgooti stiilis, selle kümme akent olid ehitud vitraažidega ja kahe poolega altari altarimaalid olid Raffaeli ja da Vinci maalide koopiad. Kiriku 14 registriga orel oli valmistatud Frankfurdis. Ehitus läks maksma 22 500 kuldrubla, millest 12 000 annetas Koivaliina mõisa omanik Charlotte von Wulf. Mõisa poolt tulid ka kiriku ehitusmaterjalid, valla poolt tööjõud. Selle hoone hävitasid aastal 1944 taganevad Saksa väed.

Nõukogude perioodil kasutas sealne kogudus jumalateenistusteks nii Koivaliina kirikumõisa ruume kui ka aastal 1881 rajatud Mikuzi vennastekoguduse palvemaja. Pärast Läti taasiseseisvumist on kogudus saanud oma maja, samuti on kasutatud Vidaga koolimaja ruume.

Juba aastal 1994 tekkis kogudusel oma kiriku rajamise plaan. Aastal 2008 alustati uue kiriku rajamist. Ehitustööde kogumaksumuseks on kavandatud 285 000 eurot ja selle tarbeks on käimas korjandus.