Zsigmond Móricz
Zsigmond Móricz (hääldus: [ˈʒiɡmond ˈmoːrits]; 29. juuni 1879 Tiszacsécse – 5. september 1942 Budapest) oli 20. sajandi tuntuim ungari kriitilise realismi kirjanik, ajakirjanik, toimetaja, rahvaluule koguja.[1]
Ta sündis 1879. aastal Tiszacsécses talupoja perekonnas. Ema oli Erzsébet Pallagi, isa Bálint Móricz. Tal oli üheksa õde-venda, kellest kaks varakult surid. Noor Zsigmond käis koolis Istvándis, Prügyis, Debrecenis, Sárospatakis ja Kisújszállásis. 1900. aastal kolis ta Budapesti, kus õppis õigusteadust ja filosoofiat. Seal tutvus ta teiste tuntud kirjanikega nagu Mihály Babits, Dezső Kosztolányi, Gyula Juhász, Árpád Tóth, László Bánóczy, Gábor Oláh ja Marcell Benedek. Ülikooliõpinguid ta ei lõpetanud.
Móricz töötas provintsis ajakirjanikuna ja Budapestis ametnikuna. Kogus rahvaluulet, millest sai inspiratsiooni oma teoste jaoks, mis räägivad põhiliselt vaesema rahva elust ja nende huvide vastuoludest valitsevate klasside huvidega.[1]
1905. aastal abiellus ta kooliõpetaja Eugénia Holicsi ehk Jankaga. Nende kolm tütart (Virág, Gyöngyi, Lili) said täiskasvanuks, kaks poega surid lapsena.
1908. aastal ilmus tema novell „Seitse kreutserit”, mis oli menukas. Umbes sel ajal sõbrunes Móricz ka Endre Adyga. 1924. aastal tutvus ta näitleja Mária Simonyiga, aasta hiljem sooritas Janka enesetapu. 1926 abiellus Móricz Máriaga. 1937 lahutasid nad abielu ning Móricz tõmbus lõplikult tagasi Leányfalusse, kuhu oli ehitanud maja, mida siiani kasutas suvilana.
Zsigmond Móricz suri Budapestis Józsefvárosis 5. septembril 1942.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Móricz on üks viljakamaid ungari kirjanikke. Ungari marksistlik kirjandusteadlane József Révai on jaotanud Móriczi loomingu kolmeks olulisemaks perioodiks. Teise perioodi jäävad kriitilise realismi vaimus kirjutatud teosed, sealhulgas üks tema olulisemaid romaane „Sugulased” (Rokonok).[1]
Tuntumad teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- 1908 "Hét krajcár" – "Seitse kroitserit" (ka eesti keeles ilmunud)
- 1911 "Sárarany" – "Mudakuld" (ka eesti keeles ilmunud)
- 1911 "Az Isten háta mögött" – "Jumala selja taga"
- 1917 "A fáklya" – "Tõrvik"
- 1920 "Légy jó mindhalálig" – "Ole alati tubli" (ole surmani hea) – "Jutt vagurast poisist" (ka eesti keeles ilmunud)
- 1924 "Pillangó" – "Liblikas"
- 1928 "Úri muri" – "Härras-mürgel" (ka eesti keeles ilmunud)
- 1932 "Rokonok" – "Sugulased" (ka eesti keeles ilmunud)
- 1935 "A boldog ember" – "Õnnelik inimene"
- 1935 "Erdély-trilógia" – "Transilvaania-triloogia"
- 1939 "Életem regénye" – "Minu elu romaan"
- 1941 "Árvácsk"a – "Kannike" (árva – 'orb', árvácska – 'orvukene')
Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
- Zsigmond Móricz. Mudakuld. (Tõlkinud Ants Murakin.) (Looduse kroonine romaan.) Tartu: Loodus, 1929.
- Zsigmond Móricz. Jutt vagurast poisist. (Tõlkinud Ants Murakin.) (Looduse kuldraamat.) Tartu: Loodus, 1934.
- Zsigmond Móricz. Seitse kreutserit : [novellid]. (Tõlkinud Paula Palmeos.) Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1958.
- Zsigmond Móricz. Sugulased. (Tõlkinud Edvin Hiedel.) (Suuri sõnameistreid.) Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961.