Sugulased (romaan)

"Sugulased" ("Rokonok") on ungari kirjaniku Zsigmond Móriczi 1932. aastal valminud romaan.

See on ungari kriitilise realismi suurteos, mis käsitleb tollaseid olulisi sotsiaalseid probleeme Ungaris – peamiselt korruptsiooni, mis põhjustas vaesust ja mandumist.

Romaani esimene versioon ilmus 1930. aastal ajalehe Pesti Napló joonealusena. Seejärel töötas Móricz teose ümber ja aastal 1932 nägi see ilmavalgust eraldi raamatuna. 1934. aastal kirjutas autor „Sugulaste” ainetel ka näidendi.

Eesti keeles on romaan ilmunud sarjas "Suuri sõnameistreid" 1961. aastal Edvin Hiedeli tõlkes.

Sisu

Põhitegevus toimub 85 000 elanikuga väikelinnas, mis saab endale ootamatult uue õigusnõuniku ehk linnavalitsuse õigusasjade osakonna juhataja. István Kopjáss, kes sellele kohale valitakse, on üle neljakümne aasta vanune korralik perekonnaisa, kes on siiani jäänud täiesti märkamatuks, olles tähtsusetu haridus- ja kultuurinõunik. Ta elab naise Lina ja kahe pojaga pisikeses korteris oma vaikset tühise linnaametniku elu, kes annab palgapäeval raha naise kätte ja tööl püüab seista vaeste inimeste õiguste ja huvide eest.

Pärast valituks osutumist püüab ta esialgu säilitada senist elulaadi, aga mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et ta on sattunud täiesti uude maailma, nö tõusnud teisele tasandile, kus liigub kõrgem seltskond. Kohe hakkavad teda tänaval sõbralikult tervitama need, kes temast siiani läbi olid vaadanud, usinalt austama need, kes teda varem võrdväärseks pidasid, ja tagatipuks voolavad maailma eri nurkadest kokku kõik, kes ennast vähegi tema sugulaseks võisid pidada. Haridus- ja kultuurinõuniku töö käigus oli ta näinud väga vaeseid inimesi, aga sellist õnnetust ja viletsust, nagu nüüd tema sugulased oma elust rääkisid, ei olnud ta osanud uneski näha.

Varem oli ta näinud, et valitsejad on korrumpeerunud, lihtinimesed vaesed ja õnnetud ja nende heaks ei ole võimalik midagi teha, sest seadused on tehtud vaid rikaste taskute täitmiseks. Nüüd peab ta õppima elu nägema teise nurga alt, rikaste inimeste pilguga. Juhtub, et sugulasteks hakkavad trügima ka kõrgema klassi esindajad, kes sellest mingitki kasu võisid saada. Juba esimesel hommikul tööle minnes tervitab teda viisakalt linna suurima panga direktor, kes avastab täiesti juhuslikult, et on uue õigusnõuniku naise kaudu temaga sugulussidemetes, ja nagu hiljem välja tuleb, on tal hädasti vaja kiiremas korras ühe tähtsa isiku maja maha müüa, et teda suurest jamast päästa.

Romaan juhib lugejat läbi üksikisiku elu keerdkäikude, teadvustades selle kaudu nii Ungari ühiskonna kui üldiselt kogu inimkonna probleeme. Enamasti näeme tegevust ja ümbritsevat maailma läbi peategelase silmade, vahel heidetakse pilk ka tema naise siseilma.

István on kogu elu olnud truu ja pühendunud oma perekonnale. Siiski on tal saladus – nagu oli olnud ka tema isal ja kes teab, kui paljudel enne neid – salapärane naine, keda ta armastab siiski ainult platooniliselt, sest kui nad lõpuks kohtuvad, siis sel hetkel tunneb ta hoopis pettumust. Päriselus ei ole see naine hoopiski mitte selline, nagu kujutlustes... Siiski, juba üsna pea, leides pintsakutaskust tema taskuräti, mis oli sinna justkui iseenesest tekkinud, leiab see saladuslik hingus taas tee tema juurde.

Hoolimata vaesusest – või just selle tõttu – oli värske õigusnõunik alati olnud idealist, küll kohusetundlik oma pere suhtes, aga ihaldades siiski midagi, mis maises elus oli kättesaamatuks jäänud. Tema naine on päevad ja ööd hõivatud kõige olmelisemate majapidamisprobleemidega ega suuda talle pakkuda kirge, spontaansust, uudsust ega vaimsust – ei olnud ta ka kõrgelt haritud, kuna ta oli ennast perele pühendanud ja leppinud vaese linnaametniku abikaasa staatusega.

Kõigest hoolimata on just Lina Istváni tugevaim liitlane ja asendamatu nõuandja, temata oleks uues ametis hakkamasaamine olnud palju keerulisem, kui mitte võimatu. Koos suudavad nad püsida jalgel ka kõige raskemates oludes, sest nad jäävad ausaks ja lihtsaks, hoolimata kasvavast survest ja ahvatlustest kasutada võimalusi, mida süllekukkunud positsioon poolvägisi pakub.

Romaani lõppvaatus on tõusvas joones pingeline ning viimaks, pärast pikka ja närvesöövat ööd kõrgema seltskonna peol täis küsimusi, kahtlusi ja segadust, on lõpplahendus teose vääriliselt üsna ootamatu.