Wolfgang Späte
Wolfgang Späte (8. september 1911 Dresden – 30. aprill 1997 Edewecht) oli enne Teist maailmasõda üks tuntuim Saksa purilendur ja sõja ajal sõjaväelane Luftwaffe hävituslendur-äss. Üle 600 lahingulennu tulemusena jäi tema arvele 99 allatulistatud vastase lennukit, neist 90 idarindel, ning 5 (kõik Boeing B-17) läänerindel reaktiivlennukil Messerschmitt Me 262. Autasustatud Raudristi Rüütliristiga ja tammelehtedega rüütliristiga.
Späte lõpetas kiitusega Darmstadti kõrgema tehnikakooli. Andeka purilendurina töötas ta välja ja avaldas ta 1938. aastal purilennu optimaalse ülelennuteooria praktilise tabeli, mille alusel leiutas Paul MacCready pärast II maailmasõda oma kuulsa macreadyringi purilennuki variomeetrile.[1].
1934. aastast kuni sõja alguseni oli Späte Saksa purilennu teaduskeskuse (DFS) kaastöötaja ja katselendur. 1938. aasta 19. Rhöni purilennuvõistluste võitis ta kokkuvõttes mitmevõistluse purilennukil Reiher-1.[2]
1942. aasta juulis oli Späte vastutav rakettlennuki Me-163 arendamisel. 1943. aastal organiseeris ta jahilendurite inspektori kindralmajor Adolf Gallandi (sel ajal noorim Wehrmachti kindral) tutvumislennu reaktiivlennukil Messerschmitt Me 262, mille tulemuseks oli sellise maailmas oma aja kohta uuendusliku lennuki praktiline kasutuselevõtt sõjas.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Gerhard Wissmann, "Abenteur in Wind und Wolken, die geschichte des Segelfluges", transpress, Berlin 1988, lk 384
- ↑ "W. Späte meenutus ajakirjas Aerokurier 10/1970" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. detsember 2017. Vaadatud 3. detsembril 2017.