Messerschmitt Me 262

Allikas: Vikipeedia
Messerschmitt Me 262
Messerschmitt Me 262.jpg


Tüüp hävituslennuk
Tootja Messerschmitt
Meeskond 1
Pikkus 10,60 m
Tiivaulatus 12,51 m
Tippkiirus 870 km/h
Lennukaugus 1050 km

Hävituslennuk Messerschmitt Me 262 (oli Saksamaa sõjalennuk. See oli maailma esimene sarjana toodetud ja sõjas kasutatud reaktiivlennuk. Sellise kahe turboreaktiivmootoriga varustatud lennuki ilmumisega kaasnes lennunduses ka muid tehnoloogilisi uuendusi.

Hävitajaversiooni hüüdnimi oli "Pääsuke" (saksa keeles "Schwalbe") ja hävitus-pommitajaversiooni hüüdnimi oli "Tormilind" (saksa keeles "Sturmvogel").

Lennuki suurim puudus oli tänapäeva mõistes nõrk Junkersi Jumo 004 turboreaktiivmootor. Kuna Saksamaa sõjatööstus ei saanud enam vajalikke materjale (näiteks kuumakindlust tõstvaid, legeerivaid jms lisandeid), oli mootori tööiga asendusmaterjalide tõttu kahanenud algselt keskmiselt 100 tunnilt kõigest 25 töötunnini. Ka tuli asendusmaterjalide tõttu vähendada mootori tõukejõudu 1000 kgs-lt 800 kgs-le.

Õhkutõusmisel vajas Me 262 suhteliselt pikka stardirada, sest mootorite võimsusest ei piisanud vajalikuks kiirenduseks. Liitlaste hävituslennukite saagiks langes Me 262 juhul, kui üks mootoritest ootamatult lennu ajal seiskus või oli uuenduslik reaktiivlennuk just oma lennuväljale maandumas.

Hitleri soov oli kasutada uut reaktiivlennukit "välkpommitajana" ((saksa keeles "Blitzbomber"; see versioon suutis kanda 2 x 500 kg pomme). See soov pidurdas Me 262 varasemat ja laiemat kasutuselevõttu tõhusa hävituslennukina, et tõrjuda liitlaste Saksamaa lauspommitamist.

Luftwaffe vana võitlustaktika ei võimaldanud liitlaste aeglaste pommitajate ja kiirete Me 262 suure lennukiiruse vahe tõttu tulemuslikku rünnakut. Seetõttu võeti kasutusele pommitajate ründamise uus viis hüüdnimega "Ameerika raudtee". See tähendas liitlaste pommituslennukite armaada tagumiste lennukte ründamist nii, et hävitaja lähenes pommituslennukile suure kiirusega suunaga alt üles. Nii oli lennukite horisontaalkiiruste vahe väiksem. Pärast pommitaja ründamist sööstis hävitaja kõrgemale täiskiirusel, mistõttu liitlaste pommituslennukeid eskortivad hävituslennukid ei tõusnud nii ruttu järele.

1945. aasta alguses relvastati Me 262 varem õhulahingutes harvakasutatud 55 mm õhk-õhk tüüpi rakettidega R4M, mille tabamistäpsus veel 1000 m kauguselt (üldise laskeulatusega 1800 m) oli väga suur. Nende rakettidega tulistades tekitasid Me 262-d liitlaste pommitajatele suuri kaotusi.

Me 262 laiem kasutamine oleks võinud liitlasvägede ülemvõimu Saksamaa õhuruumis Teise maailmasõja käigus oluliselt vähendada, kui Luftwaffel oleks õnnestunud neid lennukeid varem ja rohkem lahinguväljale toimetada. Lennuki transportimist tehastest lennuväljadele takistas liitlasvägede tõhus pommitamine. Kokku ehitati ligikaudu 1400 Me 262, kuid lahingutesse jõudsid neist ainult ligikaudu 300. Kogenud lendurite puudus takistas uute reaktiivlennukite kasutamist, sest sõja lõpufaasis ei jõutud uute lendurite väljaõpet enam korraldada vajalikul tasemel. Ka jäid sõja lõpus Luftwaffe lennukid lennuväljadele ka kütusepuuduse tõttu.

Mujal toodetud lennukid[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa andis selle lennuki joonised ka Jaapanile, kus ehitati Me 262 enda versioon.

Vahetult pärast sõda jätkati Tšehhoslovakkias sõja ajal toodetud Me 262 osadest uute lennukite kokkupanemist, nüüd juba Tšehhoslovakkia enda õhuväe jaoks nime S-92 ja CS-92 all. Neid toodeti kokku 9 lennukit.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]