Vorstipuder
Vorstipuder (murdes ka vorstiraba[1]) on kodusel vorstitegemisel vorstitäidiseks kasutatav (tangu)puder.[2]
Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]
Vorstipuder keedeti varasemal ajal kodustes tingimustes tangupudrust märksa paksem, sellele lisati maitseained. Vorstipuder valmistati käsikivil või veskil jahvatatud odratangudest. Pudru hulka valiti jämedamad tangud, mida enne keetmist ka leotati. Mõnikord kasutati tangude asemel odrajahu. Sealiha(pekk) lõigati väikesteks tükkideks, hakiti sibul ja pandi patta parajasse veehulka keema. Pekitükid keedeti poolpehmeks, pärast seda lisati tangud. Kui puder valmis sai, lisati soola, vorstirohtu ehk harilikku punet ja köömneid. Vorstipudruga täideti läbi lehtri loomasooled, need seoti otstest kinni ning keedeti pajalt küpseks vorstiks.[3]
Saadud tanguvorste nimetatakse saartel, Põhja-Eestis ja Setumaal ka valgeks vorstiks. Kui vorstipudrule lisatakse seaverd, saadakse üle maa tuntud verivorstid. Enne söömist küpsetati vorstid varem ahjus või kerisel. Nii valmistatud vorstid on traditsiooniline jõulutoit.[4]
Tänapäevane vorstipuder ammusest palju ei erine, see koosneb suitsulihast, keedetud odrakruupidest, pannil hautatud sibulast ja punest. Kasutada võib ka hakkliha. Maitseks lisatakse soola ja musta pipart.[5] Mõnel juhul kasutatakse maitselisaks tüümiani ja majoraani.[6]
Kombed[muuda | muuda lähteteksti]
Ainete vahekord vorstipudru koostamisel oli iga perenaise enda otsustada. Teistele öeldi vaid, et küll „ta juba teab, mis hea on”, ühtki retsepti ei antud. Vorsti tegemise põhilised tõekspidamised olid:
- Kui vorsti tehes tangud inimese käsi põletasid, siis võisid lambad surra.
- Kui tuline tukk puutus vastu pulma vorstipudru pada, siis pulmarahvas läks kaklema.
- Kui keegi läks külla kohta, kus parajasti vorsti tehti, tuli tulijal öelda: „Vorsti tehakse, mauku valatakse, üht lükatakse, mind vaest jäetakse vahele!” Seejärel ei olnud karta, et külaline vorstid ära nõiuks.
- Vorste ei tohtinud tegemise ajal kiita.
- Vorstide tegemise ajal ei tohtinud süüa.
- Vorste ei tohtinud teha sula ilmaga.
- Vorstide tegemise ajal ei tohtinud rääkida.
- Vorste ei tohtinud teha võõra nähes.[7]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ [1]. Väike murdesõnastik. (vaadatud 16. veebruar 2022)
- ↑ Vorstipuder. Eesti keele seletav sõnaraamat, (vaadatud 16. veebruar 2022)
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 210
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 359
- ↑ Bianca Mikovitš. "Ei ole saarlasel õigeid jõule valge vorstita!" Maaleht, 20. detsember 2012
- ↑ Retsept portaalis kokaraamat.ee (vaadatud 16. veebruar 2022)
- ↑ Helje Valter. "Tanguvorst - Eesti rahvuslik toit" Estonian World Review, 18. detsember 2002 (vaadatud 16. veebruar 2022)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Bianca Mikovitš, "Ei ole saarlasel õigeid jõule valge vorstita!" Maaleht, 20. detsember 2012, lk 22-23.
- Helmi Kurrik, "Vorstid", Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat VIII, 1932.
- Aliise Moora, "Eesti talurahva vanem toit" (1. osa), Valgus, 1980.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Helje Valter "Tanguvorst - Eesti rahvuslik toit" Estonian World Review, 18. detsember 2002
- Vorstid jõulutraditsioonis. Vaba Eestlane, 20. detsember 1967.
- Vorstilehter. Harjumaa Muuseum.