Voodilutikas

Allikas: Vikipeedia
Voodilutikas
Voodilutikas nahal
Voodilutikas nahal
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Nokalised Hemiptera
Alamselts: Lutikalised Heteroptera
Sugukond: Verelutiklased Cimicidae
Perekond: Cimex
Liik: Voodilutikas
Ladinakeelne nimetus
Cimex lectularius
Linnaeus, 1758

Voodilutikas (Cimex lectularius) on verelutiklaste sugukonda kuuluv putukaliik. See kosmopoliitne parasiitputukas toitub verest.

Ta on umbes 5-8 mm läbimõõduga, ebameeldiva lõhnaga putukas. Voodilutikad on harilikult punakaspruunikat värvi, toiduvaeguses olnud isendid aga veidi heledamad.[1]

Kuna inimesed hindavad üha enam puhtust on ka voodilutikate arv kahanenud. Enamasti kohtab tänapäeval voodilutikaid ruumides, kus magab suur hulk rahvast. Inimese verest toituvad nad enamasti öösiti.[1]

Voodilutikad on öise eluviisiga loomad, kes elavad eelistatavalt toatemperatuuril, täiskasvanud putukad külmuvad surnuks umbes -18°C juures. Nad pesitsevad (päeval) voodeis, liistude vahel, vaipade all või tapeedipragude vahel.

Voodilutikad paljunevad sugulisel teel. Isane voodilutikas kasutab paaritumistehnikat, mida nimetatakse traumaatiliseks seemendamiseks - torgates teravaotsalise suguorgani suvalisse kohta emase voodilutika kehal ja pritsib partneri kehasse seemnerakke, mis seal ringi liiguvad, kuni leiavad muna. Emased surevad paaritumise järgselt tihti sisemistesse vigastustesse.

Emased voodilutikad munevad sealsamas kus nad päevaks peitu poevad.[2]

Munade areng on varieeruv ja oleneb ümbritsevast temperatuurist - 4 päevast kuni 4 kuuni.

Voodilutikaid võib leida ka mitmete loomade pesades, kuna lisaks inimeste verele imevad nad ka nahkhiirte, lindude, koerte, küülikute ja kasside verd.[1]

Voodilutikate söögikorra seedimine erineb pisut mitmete teiste vereimejatest putukate omast, nii näiteks kestab imetud erütrotsüütide lõhustamine neil uuringute kohaselt kauem.[3]

Inimesed võivad nad endale koju saada mõnelt reisilt või lutikate elupaikadest koos riideesemetega. Paljude inimeste tervist voodilutikad ei kahjusta, osadel võivad tekkida paistetused ning sügelus.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 ""Voodilutikas"". Kasutatud 3.07.2014. Eesti.
  2. Loomade elu 3:217.
  3. Vaughan JA, Azad AF., Patterns of erythrocyte digestion by bloodsucking insects: constraints on vector competence. Lühikokkuvõte., J Med Entomol. 1993 Jan;30(1):214-6., veebiversioon (vaadatud 06.07.2014) (inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]