Vladimir Paškov

Allikas: Vikipeedia

Vladimir Paškov (ka Vladimir Paschkow; 11. juuni 1904 Ilūkste vald, Kuramaa kubermang19. september 1969 Tartu) oli Eesti arstiteadlane, endokrinoloog, rahvuselt venelane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vladimir Paškov oli proviisori poeg.[1]

Ta lõpetas 1920. aastal Tartu Vene Eraühisgümnaasiumi ja 1925. aastal Tartu Ülikooli, kus oli õppinud arstiteadust.

Ta oli aastatel 1926–1927 Tartu Ülikooli närvikliiniku assistent, 1927–1933 Tartu Pärmivabriku Vesiravila laborant, 1933–1941 Tartus sise- ja närvihaiguste arst, ka Tartu Ülikooli närvikliiniku mittekoosseisuline assistent, 1941–1945 Risti jaoskonnaarst, 1945–1946 Tartu Vesiravila juhataja, lõi 1946 sellest III Tartu Sisehaiguste Kliiniku, viimasest 1951 omakorda Vabariikliku Struumatõrje Dispanseri, oli aastani 1969 selle peaarst, ühtlasi 1959–1969 Eesti NSV peaendokrinoloog. Pani aluse endokrinoloogiale kui erialale Eestis.[1]

Teadlasena uuris ta endokrinoloogiliste haiguste, eriti kilpnäärmehaiguste ravi korraldust. Temalt ilmus üle 20 teaduspublikatsiooni.[1]

Ta oli NSV Liidu Ülemnõukogu saadik (1958–1960).[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Zur Frage des kongenitalen Defekts der Mm. Pectorales maj. et min. der Brustdrüse derselben Seite. // Folia Neuropathol. Est. VI, Tartu (1926)
  • Zur Frage der Abmagerung bei encephalitis epidemica. // Folia Neuropathol. Est. VII, (1927)
  • Über hämorhhagische Encephalitis. // Folia Neuropathol. Est. VII, (1927)
  • Endeemiline struumasse haigestumine Eesti NSV-s kohaliku patoloogia nähtusena Baltimail. // Eesti NSV terap. vab. konv. Tallinn, 1959.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Vladimir Paškov oli Aleksandr Paškovi isa.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.