Vizma Belševica
Vizma Belševica (30. mai 1931 Riia – 6. august 2005 Riia) oli läti luuletaja, prosaist ja tõlkija.
Vizma Belševica oli pärit töölisperekonnast ja kasvas üles Riias. Suviti oli ta sugulaste juures Ogales Kurzemes. Belševica on oma mälestustes kirjutanud, et ta isa oli alkoholiprobleemidega ja ema oli emotsionaalselt külm.[1] 1948. aastal lõpetas ta Riias 2. Polügraafiakutsekooli, 1955. aastal lõpetas ta kaugõppes Riia Kultuuri ja Hariduse Töötajate Tehnikumi. Seejärel asus ta õppima Moskvas Maksim Gorki nimelises Kirjandusinstituudis, mille lõpetas 1961. aastal. Vizma Belševica esimene luuletus ilmus ajakirjanduses 1947. aastal. Esikkogu "Visu ziemu šogad pavasaris" ('Kõikidel talvedel on tänavu kevad') ilmus 1955. aastal. Teine luulekogu "Zemes siltums" ('Maa soojus') ilmus 1959. aasta ja kolmas luulekogu "Jūra deg" ('Meri põleb') 1966. aastal.[2]
Pärast neljanda luulekogu "Gadu gredzeni" ('Aastaringid') ilmumist 1969. aastal sai Belševica võimudepoolse terava kriitika osaliseks. Teda rünnati ajalehes Cīņa 7. juunil 1969 ilmunud artiklis. Belševica luulet süüdistati kahemõttelises sümbolismis, mis võib poliitiliselt ebaküpseid lugejaid segadusse ajada. Seejärel kiusati teda aastaid taga. Aastatel 1971–1974 ei avaldatud mitte ühtegi Belševica luuletust. Hiljem lasti tal siiski tasapisi kirjandusse tagasi tulla.[3]
Luulekogu "Madarās" ilmus 1976. aastal ja valikkogu "Kamola tinēja" 1981. aastal. Viimane luulekogu "Dzeltu laiks" ('Sügisene aeg') ilmus 1987. aastal. Pärast oma luuletajast poja Klāvs Elsbergsi hukkumist 1987. aastal lõpetas Vizma Belševica luuletuste kirjutamise. Ilmusid veel valikkogud "Ievziedu aukstums" ('Toomingaõite külmus') (1988), "Baltās paslēpes" (1991) ja "Par saknēm būt" (1996).[4]
Vizma Belševica esimene proosaraamat jutukogu "Ķikuraga stāsti" ('Ķikuragsi jutud') ilmus 1965. aastal. Järgnes novellikogu "Nelaime mājās" ("Õnnetus majas") (1979). Jutukogu "Lauzta sirds uz goda dēļa" ('Au nimel murtud süda') avaldati 1997. aastal.[5]
1990. aastatel kirjutas Vizma Belševica poolautobiograafilise Bille-triloogia, mis kujunes lugejate hulgas väga populaarseks. Triloogia esimene raamat "Bille" ilmus 1992. aastal esmalt Ameerika Ühendriikides ja 1995. aastal Lätis. "Bille dzīvo tālāk" ('Bille elab edasi') ilmus 1996. aastal ja "Billes skaistā jaunība" ('Bille kaunis noorus') 1999. aastal. Ühiste kaante vahel ilmus triloogia 2004. aastal.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vizma Belševica (1931-2005) authorscalendar.info
- ↑ Vizma Belševica(1931-2005) : Dzejniece, rakstniece, tulkotāja, atdzejotāja letonika.lv
- ↑ Romuald J. Misiunas, Rein Taagepera. Balti riigid: sõlteaastad 1940-1990. Tallinn, 1997, lk. 228
- ↑ Vizma Belševica Latviešu Folkloras Krātuves digitālais arhīvs
- ↑ Vizma Belševica Nekropole
- ↑ Vizma Belševica."Bille" Latvian Cultural Canon