Vinni-Pajusti Gümnaasiumi säutsuskandaal

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vinni-Pajusti Gümnaasiumi säutsuskandaaliks hakati meedias nimetama Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 12. klassi õpilase Twitterisse postitatud säutsust alguse saanud poleemikat, mille käigus jõuti laiemate aruteludeni sõna- ja eneseväljendusvabaduse, (teatri)kunsti ning sotsiaalmeedia kasutuse teemadel.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Näidend ja säuts[muuda | muuda lähteteksti]

15. märtsil 2016 etendus Vinni-Pajusti Gümnaasiumi aulas emakeelepäeva puhul näidend "Räägime millestki?", mille autor ja lavastaja oli kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja.[1] Näidend pandi samal päeval üles ka Youtube'i keskkonda, ent kustutati sealt mõni aeg hiljem. Salvestis on osaliselt säilinud Nõmme TV uudisklipis. Lavastus sisaldas muuhulgas põhjalikku suudlusstseeni.[2]

Näidendi suudlusstseenist ajendatuna kirjutas üks 12. klassi õpilane Twitterisse säutsu "vinni-pajusti gümnaasium more like vinni-porno gümnaasium kui aula ees rõvedalt tatti pannakse".[1]

Kooli reaktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Säutsust sai teada näidendi lavastanud õpetaja, kes leidis, et see solvab nii teda, näidendis osalenud õpilasi kui tervet kooli. Järgnenu osas lähevad poolte arvamused lahku. Loo avalikuks teinud Virumaa Teataja artikli järgi kutsuti õpilane direktori kabinetti, kus viibisid peale tema veel kooli direktor Henry Kallaste, emakeeleõpetaja, õppealajuhataja ja õpilase klassijuhataja. Direktori sõnul pidi õpilane kirjutama seletuskirja ja sai käskkirja "ebaõpilasliku käitumise" eest, samuti pidi ta Twitterist säutsu kustutama.[1] Jutuajamine olevat direktori sõnul kulgenud rahulikult, mida ta rõhutas ka hilisemas intervjuus Generaadiole.[1][3]

Õpilase väitel olevat tal soovitatud koolist paberid välja võtta ja teda olevat sunnitud avalikult vabandust paluma kõigi gümnaasiumiklasside ees.[1] Direktor nentis vahetult pärast juhtunut, et "laseme tal kooli lõpetada", hilisemas intervjuus eitas ta igasuguseid väljaviskamisähvardusi täielikult.[1][3]

Vastukaja[muuda | muuda lähteteksti]

Kooli juhtkonna ja emakeeleõpetaja käitumine algatas sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses diskussiooni, kus ühelt poolt heideti ette muuhulgas õpilase tsenseerimist väljaspool kooli, tema õigustamatut karistamist, kooli silmakirjalikkust suhtumises intiimelu küsimustesse ja õpetaja ähvardust avaldada õpilase kohta isiklikke andmeid, kui õpilane peaks skandaali teemal meediaga suhtlema. Teiselt poolt esitati ka õpetajat toetavaid avaldusi.

Õpilase kaitseks avaldati arvamust ka nihilist.fm-is, portaalis objektiiv.ee ja Nõmme TV-s.

Kajastus ajakirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Virumaa Teatajas avaldatud artiklile järgnenud päevade jooksul ilmus üleriigilises meedias mitmeid arvamuslugusid.

Postimehes arvamusloo avaldanud Toomas Randlo sõnul "demonstreeris kool hiilgavalt, kuidas ei peaks käituma" ning leidis, et sõnavabaduse kasutamise eest ei peaks õpilast karistama ka juhul, kui keegi tema säutsust solvunud oli.[4]

ERRi kultuuriportaalis arvamust avaldanud Jürgen Rooste hinnangul oli õpilase säutsu näol tegemist sarkastilise-torkava märkusega, millele kool oli ebaõiglaselt üle reageerinud. Samuti avaldas ta valmisolekut Vinni-Pajusti Gümnaasiumisse sõita ning õpilastega kaasaja kirjandusest ja teatrist rääkida.[5] 24. märtsil esines Jürgen Rooste ka Vikerraadio saates "Vasar", kus rääkis säutsuskandaali valguses koolist, sotsiaalmeediast ja põlvkondlikest vastandustest.[6]

Virumaa Teataja 22. märtsi juhtkiri oli samuti pühendatud säutsuskandaalile ning selles tauniti kooli käitumist olukorra lahendamisel ja leiti, et juhtum puudutab sõnavabaduse küsimust ka laiemalt.[7] 23. märtsil ilmus Virumaa Teatajas jätkulugu, milles said sõna suhtekorraldaja Janek Mäggi, psühholoog Tiina Saar-Veelma ning Kiviõli I Keskkooli eesti keele ja meedia õpetaja Pia Maria Uuetoa. Artiklis tuuakse ühtlasi välja, et probleemi oli asunud lahendama Lääne-Virumaa haridusosakond. Selle juhataja Aivi Must nentis, et koolil on plaanis asuda uue veerandi alguses mõlemaid pooli rahuldavaid lahendusi otsima.[8]

28. märtsil ilmus Postimehes Andra Siibaki arvamuslugu, mis käsitles põlvkondade kokkupõrget sotsiaalmeedias laiemalt. Siibak leidis, et õpetajad võiksid õpilastega netiketi teemasid tihedamini arutada.[9]

Alternatiivmeedia[muuda | muuda lähteteksti]

Arvamusavaldusi ilmus ka mitmetes alternatiivmeedia kanalites, mis üldjuhul esindavad vastandlikke maailmavaateid, ent asusid säutsuskandaali kommenteerides õpilase poolele.

Kirjanik Kaur Kender avaldas säutsu kirjutanud õpilasele toetust portaalis nihilist.fm, kus leidis et "sõnavabadus on püha ja puutumatu".[10]

Portaalis objektiiv.ee ilmus säutsuskandaali teemal kaks arvamuslugu. Martin Vaher kritiseeris koolis etendunud lavastust ning leidis, et "kuigi abituriendineiu säuts ei olnud oma kriitika väljendamiseks kindlasti kõige läbimõelduma ja õnnestunuma sõnastusega, oli temapoolne kriitika sisuliselt siiski võrdlemisi tabav ning õigustatud".[11] Aivar Hiienurm kritiseeris peamiselt lavastunud näidendit ja tema hinnangul valdas säutsu kirjutanud õpilane hästi satiiri žanri.[12]

Nõmme TV kajastas samuti Vinni-Pajusti Gümnaasiumis toimunut. Nõmme TV Facebooki lehel avaldatud videoklipis nimetatakse õpetaja tegevust "karmiks kättemaksuks" ja "türanniaks".[2] Teises videoklipis esitati katked Generaadio poolt kooli direktoriga tehtud intervjuust.[13] 20. märtsil pani Nõmme TV oma Youtube'i lehele üles uudisklipi "Türannia Vinni-Pajusti Gümnaasiumis", ent see eemaldati sealt hiljem Vinni-Pajusti Gümnaasiumi esitatud autoriõiguste nõude tõttu.[14]

24. märtsil käsitles säutsuskandaali Generaadio saade "Olukorrast konnatiigis", kus saatekülalistena esinesid Tartus toimunud filosoofiaolümpiaadi osalised. Lisaks arutelule esitati saates ka intervjuud Vinni-Pajusti Gümnaasiumi direktori Henry Kallaste ning Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaarega.[15]

Haridus- ja teadusministeeriumi seisukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Juhtunu avalikkuse ette toonud Virumaa Teataja artiklis toodi välja ka Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare kommentaar, mille järgi oli ühendust võetud direktoriga, kelle kinnitusel "ebaproportsionaalseid ja alandavaid karistusmeetmeid ei rakendatud". Käosaar avaldas lootust, et "vahejuhtum on mõlemale poolele õppetunniks".[1] Hiljem andis Käosaar intervjuu ka Generaadiole, kus möönis, et juhtum ei ole tõenäoliselt lahenenud sel moel, nagu talle algselt kinnitati ning taunis kooli juhtkonna käitumist, juhul kui meedias esitatud versioon tõele vastab.[16]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Liina Laks. Õpilase säuts tõi kaasa konflikti õpetajatega Virumaa Teataja, 19. märts 2016.
  2. 2,0 2,1 Magus kättemaks Nõmme TV Facebooki lehel.
  3. 3,0 3,1 Olukorrast konnatiigis Generaadio, 24. märts 2016 (intervjuu Henry Kallastega 12:37–19:05, 51:30–53:34).
  4. Toomas Randlo. Sõnavabadusest ja solvumisest «Vinni-Porno gümnaasiumis» Postimees, 21. märts 2016.
  5. Jürgen Rooste. Vinni-Porno gümnaasium ja sõnavabadus ERR, 21. märts 2016.
  6. Vasar. Kool ja sotsiaalmeedia Vikerraadio, 24. märts 2016]
  7. Juhtkiri: Hääbuva julguse aeg Virumaa Teataja, 22. märts 2016.
  8. Kooliskandaali jätkuks Virumaa Teataja, 23. märts 2016.
  9. Andra Siibak. Vinni-Porno skandaal ehk põlvkondade kokkupõrge sotsiaalmeedias Postimees, 28. märts 2016.
  10. Nihilist.fm solidaarsusavaldus Vinni-Pajusti õpilastele Nihilist.fm, 21. märts 2016.
  11. Martin Vaher. Koolipere on väike, aga suur skandaal Objektiiv.ee, 22. märts 2016.
  12. Aivar Hiienurm. Terane tüdruk "pornogümnaasiumis" Objektiiv.ee, 22. märts 2016.
  13. "Vinni-Porno Gümnaasiumi" direktor Nõmme TV Facebooki lehel.
  14. Türannia Vinni-Pajusti Gümnaasiumis Nõmme TV Youtube'is, 20. märts 2016.
  15. Olukorrast konnatiigis Generaadio, 24. märts 2016.
  16. Olukorrast konnatiigis Generaadio, 24. märts 2016 (intervjuu Irene Käosaarega 36:03–44:43).