Kirjuhahk

Kirjuhahk
Kirjuhahk
	;
Kaitsestaatus
	; Ohualdis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Ülemselts	Galloanserae;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Alamsugukond	Anatinae;
Perekond	Hahk Polysticta;
Liik	Hahk;
Binaarne nimetus
	Polysticta stelleri; Pallas, 1769

Kirjuhahk (Polysticta stelleri) on keskmise suurusega partlaste sugukonda kuuluv sukelpart. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka.

Välimus

Isaslinnu pea, rind ja küünra-kattesuled on valged või kergelt sinakad, kuklaosa suled on rohekad, silmarõngas ja kurgualune on mustad, puguosa punakaspruun. Emaslind on ookerpruun. Kehapikkus on 43–47 cm ja kaal 650–900 grammi.

Elupaigad

Kirjuhaha pesitsusalad on arktilises tundras Jamali poolsaarest läänes Alaska poolsaareni idas. Eestis talvitub kirjuhahk alates 1970. aastatest peamiselt Lääne-Saaremaal, sealhulgas Vilsandi rahvuspargis ja Tagamõisa poolsaarel, kus neid on kokku loendatud umbes 4000 paari. 100–300-isendilisi salku on seal regulaarselt nähtud alates 1975. aastast. Väiksemal määral talvitub kirjuhahk ka Hiiumaa rannikul.

Kirjuhaha üldarvukust maailmas hinnatakse 110 000 – 125 000 täiskasvanud linnule.^[1]

Kirjuhaha rohuga varjatud pesas on tavaliselt 6–10 muna. Emaslind haub 26 päeva.

Viited

↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2012. Vaadatud 22. aprillil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[1] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2012. Vaadatud 22. aprillil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]