Vikipeedia:Kustutamisarutelud/Ismide loend

Milleks selline loend hea on?
Siin ei ole loetletud mõisteid, mis sisaldavad küll lõppu -ism aga milles -ism ei ole järelliide. Paluksin näite sõnast, mis "sisaldab lõppu -ism", aga milles ism ei ole järelliide?!

Valju 3. märts 2007, kell 20:37 (UTC)

Siia ei viita ükski lehekülg. Andres 4. märts 2007, kell 14:00 (UTC)

Võib-olla on see pigem Vikisõnaraamatu materjal.

imho võib selline lehekülg siin olla küll, abiks ikkagi - Ahsoous 19. märts 2007, kell 10:38 (UTC)

Igatahes lisasin siia veel sõnu ning jätsin välja sõnad, mida eesti keeles pole või mille olemasolu pole kindel. Tegin seda A-tähe piires. Andres 4. märts 2007, kell 14:00 (UTC)

lihtsalt küsimus, et mis tähestikku me siin ikkagi kasutame... mõtlen Z ja Ž ja äkki koristaks üleliigsed tähed nagu C,Q,W,X,Y siit ära ? - Ahsoous 19. märts 2007, kell 09:22 (UTC)

Põhimõtteliselt on võimalik, et mõni -ism on ka võõrtähe all, sest vähetuntud nimede puhul ei pea tuletistes eestistama. Andres 19. märts 2007, kell 09:50 (UTC)

Andres- kas sulle ei meeldi sünonüümid, et sa neid ära võtsid? - Ahsoous 19. märts 2007, kell 09:47 (UTC)

Ei, ma ei võtnud sünonüüme (meelega) ära. Mida Sa silmas pead? Võtsin ära ainult sõnad, mida eesti keeles pole või mille olemasolu kohta mul pole kinnitust. Andres 19. märts 2007, kell 09:50 (UTC)

mõtlen näiteks sõnu kulteranism või jahvism? mõlemad need on sees näiteks Võõrsõnade leksikonis mis ilmus 1978 - Ahsoous 19. märts 2007, kell 09:54 (UTC)

Panen need siis tagasi. Andres 19. märts 2007, kell 09:59 (UTC)

Indeks ei tööta hästi. Andres 19. märts 2007, kell 10:06 (UTC)

categorytoc töötab vist üksnes kategooriate puhul... nii et vahetasin selle teise malli vastu välja - Ahsoous 19. märts 2007, kell 10:38 (UTC)

Häda on ikkagi selles, et siia ei viita midagi. Andres 19. märts 2007, kell 10:17 (UTC)

Mis asi on dimotikism? Mis on possibilism? Andres 24. märts 2007, kell 09:24 (UTC)

Possibilism (prantsuse keelest possible) on prantsuse sotsialistlikus liikumises kujunenud vool, mis suhtus riigivõimu eitavalt ja pidas tähtsaks kohalikke omavalitsusi. Pidas võimalikuks (siit ka nimi) mingeid reforme, mille sisu ma täpselt ei mäleta. Vist käib selle kohta ka nimi munitsipaalne sotsialism.

Ulmes on possibilism ajarändude teooria juurde kuuluv seisukoht (kas filosoofias seda ei kasutatagi?), mille järgi minevikku ei saa muuta, "sest see on juba juhtunud ja paigas", aga tulevikku saab muuta, "sest seda ei ole veel juhtunud". ("Täheaeg" nr. 4, Siim Veskimehe essee). Taivo 19. veebruar 2010, kell 14:41 (UTC)

Dimotikism, kui liikumine tekkis Kreekas kuskil 19. sajandil ja see taotles rahvakeele (mitte vanakreeka keele nagu soovis Ateena koolkond) tunnustamist uue rahvusriigi ehk Kreeka kirjakeelena. iffcool 24. märts 2007, kell 09:49 (UTC)

Mis on fonism? Andres 31. märts 2007, kell 06:20 (UTC)

Võõrsõnadeleksikon 1978 - heliaisting teiste meelelundite v. tundealade ärritusest; vrd. sünesteesia -- Ahsoous 31. märts 2007, kell 08:01 (UTC)

Kas masdaism ei peaks olema mitte kirjutatud kujul mazdaism. iffcool 4. mai 2007, kell 19:59 (UTC)

Minu meelest ei ole sõnade loetlemine Vikipeedia asi. Andres 2. oktoober 2008, kell 21:11 (UTC)

Siin ei loetleta sõnu vaid ühe parameetri alusel välja valitud mõisteid. Nagu näiteks Mineraalide loend loetleb mineraale. Need on ju ka sõnad?!

Näiteid sarnastest (siia sobimatutest) loeteludest: Eesti poolakeelsed kohanimed, Elukutsete loend, Harrastuste loend, Vanasõnade loend.

Ning üleüldse on Vikipeedia see põhiprojekt või vähemasti tundub sellena. Teised (Vikitsitaadid, Vikiraamatukogu, Vikitekstid jt.) on pigem esimest toetavad. Ma ei tea kedagi, kes võtaks lahti mõne Vikipeedia sõsarprojekti ja hakkaks sealt midagi otsima. Alustatakse kas Vikipeediast või üldse Googlist. iffcool 4. oktoober 2008, kell 00:29 (UTC)

Ei ole nõus. Ühte mõistet võidakse väljendada mitme sõnaga, kusjuures ühes neist on "-ism", teises mitte, näiteks "vaginism" ja "tupekramp". Loendisse pannakse tavaliselt ainult üks sünonüümidest (erandiks on Lulu tehtud seksuoloogia, narkoloogia, muusika ja demonoloogia loend; ka need tuleks teha teiste loendite sarnaseks, hiljemalt siis, kui kõigi mõistete kohta on artiklid). Samuti võib olla ühel sõnal mitu tähendust ja siis on nende kohta eraldi artiklid, ning ka loendites on nad eraldi välja toodud. Seega siis, loendites on küll sõnad, aga need on mõistete esindajad. Teisiti ju mõisteid loetleda ei saa.

Sõnaraamatu osa on Vikisõnaraamat. Mina ka ei näe erilist vajadust Vikitsitaatide ja Vikiraamatukogu järele, sest nende materjal võiks vabalt olla Vikipeedias. Ka Vikitekstidesse saatmisega ei tohiks liialdada. Minu meelest on sageli otstarbekam paigutada tekst Vikipeediasse. Vikisõnaraamatuga on teine asi. Sõnaraamatuartikli ülesehitus ja otstarve on entsüklopeediaartikli omast väga erinevad ning nende vahel on konflikt. Kui me ei tee nende vahel ranget vahet, siis sisu muutub ähmaseks. Sellegipoolest on entsüklopeedia ja sõnaraamatu materjalil ka teatud kattuvus, ja pole päris selge, kui kaugele see ulatub. Aga siiski, minu meelest pole vahet, kust keegi alustab. Vikisõnaraamatusse võib jõuda ka Vikipeedia kaudu või otse Google'ist.

"Ismide loendi" juurde küll vaevalt keegi Google'ist jõuab, sest kes siis hakkab niisugust asja otsima. Kui nüüd panna lingid artiklitest, siis see on minu meelest müra, sest erinevatel mõistetel, mida väljendavad selle sufiksiga sõnad, pole üldiselt sisulist seost. Mis seos on näiteks naturalismil ja vaginismil? Tõsi küll, on olemas ka ismi mõiste, aga see ei hõlma näiteks vaginismi. Selline ismide loend võiks olla küll, aga siis ei tohi sinna panna kõiki ismisõnu ja küllap tuleks panna ka mõni sõna, milles seda sufiksit ei ole.

Elukutsete loend ja harrastuste loend ei ole üldse võrreldavad, sest nad ju loetlevad mõisteid, mitte sõnu. Küll aga on võrreldav Foobiate loend.

Vanasõnadega on nii, et nad võiksid kuuluda nii Vikipeediasse kui ka Vikisõnaraamatusse. Põhimõtteliselt ka kõnekäändudega, kuid Kõnekäändude loendist tuleks võib-olla loobuda.

Eesti poolakeelsed kohanimed võib-olla tõesti ei ole päris entsüklopeedia materjal, aga mulle tundub, et see vast võiks entsüklopeedias ka olla. Mõned sarnased artiklid on veel olemas, ja kindlasti tasub arutada, kas nad Vikipeediasse sobivad. Igatahes, ka artiklites ei saa nimekujudest ja nimede päritolust päris mööda. Andres 4. oktoober 2008, kell 06:10 (UTC)

Leian endiselt, et Vikipeedia asi ei ole säärast loendit koostada. Andres 17. veebruar 2010, kell 23:23 (UTC)

Minu arust ka on see täiesti mõttetu loend. Sama hästi võiks siis teha ju ka iade või ikkude loendi. --Epp 17. veebruar 2010, kell 23:51 (UTC)

Selle sisu võiks üle kanda vikisõnaraamatusse ja selle lehekülje siin kustutada. Andres 18. veebruar 2010, kell 00:03 (UTC)

ma ei leia et see niiväga mõttetu loend oleks. Minu arvate on mõttetud loendid hoopis näiteks välismaa jõgede loend. -- Ahsoous 18. veebruar 2010, kell 01:23 (UTC)

Palun selgita. Andres 18. veebruar 2010, kell 10:50 (UTC)

Minuarust on kõik piisavalt piiritlemata loendid mõttetud (nt. Biograafiad ja Sõjaväelaste loend). Siinne artikkel ei loenda mõisteid mitte sisu, vaid sõna järgi, mistõttu tundub see eriti mõttetu.--WooteleF 18. veebruar 2010, kell 10:58 (UTC)

Biograafiad ja ismide loend ei ole minu meelest piisavalt piiritlemata; sõjaväelaste loend vajab tõesti täpsemat piiritlemist. Andres 18. veebruar 2010, kell 11:35 (UTC)

Tegin sissekande wikt:-ism. See siin ei ole enam vajalik. Andres 18. veebruar 2010, kell 15:25 (UTC)

LOE en:-ism ja siis võib-olla saad idee, milline üks loend välja näha võiks. Jään selle juurde, et see lehekülg peab alles jääma -- Ahsoous 18. veebruar 2010, kell 16:22 (UTC)

Aga too seal on ju hoopis midagi muud. Mul on tolle suhtes ka kõhklusi, aga siin on ju lihtsalt sõnade loend, ja siin loetletud asjadel ei ole midagi muud ühist peale sõna kuju.

Meil ole praegu vist kustutamiseks vajalikku konsensust, aga kustutamismärkuse kõrvaldamine on minu meelest enneaegne, sest arutelu praegu just käib. Andres 18. veebruar 2010, kell 17:04 (UTC)

See lehekülg ei vasta mitte ühelegi kiirelt kustutamise nõudvale põhjkusele ja sellisel puhul ei tohi kustutamismärkust panna -- Ahsoous 18. veebruar 2010, kell 17:26 (UTC)

Meie kustutamismall ei eelda kiirkustutamist. Nõus, et selle võib siit eemaldada, sellisel kujul on ta vikisõnastikus õigemas kohas. Ma ei saa ka aru miks inglise vikis viidatud sõnaseletuste kogu vaja on. 193.40.10.181 18. veebruar 2010, kell 17:33 (UTC)

mina saan küll aru. inimene saab sellelt leheküljelt ülevaate igasuguste erivoolude ja mõistete kohta ja ei pea hakkama sadu lehti läbi lappama. -- Ahsoous 18. veebruar 2010, kell 17:41 (UTC)

Kustutamismall tähendab, et on algatatud kustutamisarutelu ja see pole lõppenud. Mall võib seista aastaid, kui arutelu käib väga loiult:-)

Kui hakatakse tegema niisugust lehekülge nagu inglise vikis, siis võime arutada, miks seda vaja on. Nii palju kui mina aru saan, on see lehekülg tehtud sellepärast, et sarnaselt kõlavad võõrsõnad kipuvad segi minema ja selle lehekülje järgi on võimalik otsida üles see mõiste, mille kohta tahetakse lugeda. Aga mõistete loendid koos definitsioonidega oleksid asjalikud küll (nagu Maateaduste mõisteid). Andres 18. veebruar 2010, kell 17:47 (UTC)

Tolle lehekülje puudus on, et seal on peale kahe erandi ainult "-ism"-lõpulised sõnad. Seetõttu ta ei vasta päriselt ka pealkirjale. Kui me tahame saada ülevaadet filosoofia vooludest (rääkimata filosoofia mõistetest), siis ei saa me piirduda ainult "-ism"-lõpuliste sõnadega. Andres 18. veebruar 2010, kell 17:51 (UTC)

Lisasin artiklisse -ism lingi vikisõnaraamatusse. Niimoodi on ismide loend ilusasti leitav. Nüüd saab selle loendi kustutada. Võib jätta ümbersuunamislehed ismid ja ism. Taivo 18. veebruar 2010, kell 18:20 (UTC)

Minu meelest võib teha ainult artikli Ism. Ümbersuunamised muidugi võivad olla. Andres 18. veebruar 2010, kell 18:34 (UTC)

Niimoodi artikleid ei kustutata - Ahsoous 19. veebruar 2010, kell 02:03 (UTC)

Vikipeedia ei ole vikisõnaraamatut üle kordav koht. Taivo 19. veebruar 2010, kell 11:41 (UTC)

Vikisõnaraamat on kitsam asi ja see et midagi on sõnaraamatus ei tähenda seda, et see ei võiks siin olla. (ma ei taha pahasti öelda, aga praegusel ajal on eestikeelne vikisõnaraamat suht kasutu koht ja) see loend ise kuulub pigem siia kui sõnaraamatusse. Ja kui sa pole siiani tutvunu artiklite kustutamise reeglitega, siis ole hea ja tutvu nendega. Ja Andreselegi, kustutamismärkuse võib panna siiski ainult kiiret kustutamist ootavatele lehtedele ja mitte mujale ja seni kui käib arutelu, märkust ei panda. -- Ahsoous 19. veebruar 2010, kell 12:11 (UTC)

Miks Sa leiad, et see loend kuulub pigem siia kui Vikisõnaraamatusse? Andres 19. veebruar 2010, kell 20:49 (UTC)

Kust Sa seda võtad? Minu meelest see märkus just tähendab, et kustutamisarutelu käib, ja kui see maha võetakse, on arutelu lõppenud. Kui see pole malli tekstist näha, võib teksti selgemaks muuta. Andres 19. veebruar 2010, kell 13:36 (UTC)

Kustutamismärkus tähendab seda, et parajasti toimub arutelu artikli vajalikkuse üle ja konsensust pole saavutatud. Selline olukord praegu just on. Sellepärast panen kustutamismärkuse tagasi. Taivo 19. veebruar 2010, kell 14:41 (UTC)

Kõigepealt pole ma päris nõus, et vikisõnaraamat on kitsam kui vikipeedia. Mõlemal on oma valdkond, mis osalt kattub ja osalt mitte, nii et mul on raskem hinnata, kumma valdkond on laiem. Teiseks, see, et praegu on vikisõnastik kasutu koht, ei tähenda, et see niimoodi igaveseks jääks. Kunagi oli ka vikipeedia kasutu koht. Me peaksime vaatama tulevikku. Kolmandaks, vikipeediasse kuuluvad loendid, mida ühendab sarnane sisu. Ismide loend erineb selle poolest, et selles olevat ühendab sarnane grammatiline vorm. Analoogiline oleks "käändkonda number ## kuuluvate sõnade loend". Ka see kuulub minu meelest vikisõnastikku. Vikisõnastikku ei loodud selleks, et see dubleeriks pikki vikipeedias olevaid loendeid. Nii et võimalus oleks kustutada see loend vikisõnastikust ja säilitada vikipeedias. Sinu seisukohad selle argumendi kasuks pole veenvad olnud. Neljandaks, palun viita artiklite kustutamise reeglitele, et ma saaksin neid järgida (inglise vikis olevad ei ole, need kehtivad ainult inglise vikis). Taivo 19. veebruar 2010, kell 14:41 (UTC)

Kordan veel. Kustutamismärkust EI TOHI panna siis kui arutelu käib, vaid siis kui lehekülg vajab kiirtesti kustutamist või kui on asi hääletusega otsustatud, aga mitte enne! --Ahsoous 19. veebruar 2010, kell 15:11 (UTC)

Ma ei usu seda. Palun kinnita oma sõnu viitega allikale! Taivo 19. veebruar 2010, kell 15:45 (UTC)

Meil ei ole ju selle märkuse kasutamise reegleid kuskil kirjas. Seni on seda märkust kasutatud vaikival kokkuleppel ja terve mõistuse kohaselt.

Millal märkust kasutada, peaks ju tulenema märkuse tekstist:

See artikkel on esitatud kustutamiseks,

lisateavet põhjuste kohta saad artikli arutelust, üldist teavet artiklite kustutamise kohta artiklite kustutamise leheküljelt.

Senises praktikas on seda märkust kasutatud järgmistes olukordades:

1) kui lehekülg on loodud kogemata või vajadus selle järele on kadunud, aga märkuse lisaja ei saa seda ise kustutada; 2) kui lehekülg on loodud ilmselt huligaansel ajendil ja märkuse lisaja ei saa seda ise kustutada; 3) kui märkuse lisaja arvates oleks parem lehekülg kustutada, kuid ta pole selles päris kindel või ei taha vastutust enda peale võtta; 4) kui märkuse lisaja leiab, et teema ei vääri artiklit, kuid ta peab võimalikuks, et mõni teine toimetaja ei jaga tema seisukohta.

Arvan, et see peakski nii jääma. Minu arvates ei ole kustutamismärkust tarvis, kui on juba ligikaudne konsensus, et tuleb kustutada. Siis tuleb lihtsalt kustutada. Ja kui on kiiresti tarvis kustutada (tavaliselt ei ole ju asjaga kiire), siis on kustutamismärkust tarvis ainult juhul, kui selle lisaja ise ei saa kustutada. Ja kui on ligikaudne konsensus, et kustutada pole tarvis, siis tuleb kustutamismärkus ära võtta.

Kui kustutamismärkuse tekst tundub olevat niisuguse praktikaga vastuolus, siis tuleb seda muuta. Andres 19. veebruar 2010, kell 19:46 (UTC)

Ja ma ei mäleta, et meil oleks kunagi kustutamishääletust olnud. Arvestatud on arutelulehel sõnavõtnute seisukohti ja argumente. Kui muidu ei saa, siis võib muidugi hääletuse korraldada. Andres 19. veebruar 2010, kell 19:49 (UTC)

Ka minu meelest on selle märkuse kasutamine seni väga arusaadav olnud, ja nii võiks ka jääda. Kui on üksmeel kustutamise suhtes, siis kustutatakse, mis mõtet on siis enam märkust lisada. Mina väljendan sellega tavaliselt oma arvamust, kui oletan, et keegi teine võib eri meelt olla. --Epp 19. veebruar 2010, kell 20:03 (UTC)

Rääkisin pühapäeval Ahsoousega. Ta soovitas jagada käesolev artikkel mitmesse ossa: filosoofiateemalised ismid eraldi, meditsiiniteemalised ismid eraldi ... ja tema sõnul suurt midagi üle ei jäävatki. Niisuguse lahendusega võiksin ma isegi nõustuda, kuid mida teie sellest arvate? Muide, missugune mall tähistab seda, et artikkel soovitatakse kaheks jagada? Taivo 22. veebruar 2010, kell 21:36 (UTC)

Minu meelest ei muudaks see küll midagi. See oleks ju ikka sõnade loend. Ja kindlasti on valdkondi, mille puhul oleks loendis näiteks üks sõna. --Epp 22. veebruar 2010, kell 23:42 (UTC)

täpsustan, et tegelt ma küll ütlesin filosoofia ja kunst (mitte meditsiin) ja et eeskujuks võiks ette võtta en:-ism. Reaalselt sellistest lühiselgitustest on asjade võrdlemiseks rohkem kasu, kui hulk laiali jaotatud artikleid, millede lugemine võtab paratamatult rohkem aega ja seda kas mõtte sealt kätte saad pole ka just selge. -- Ahsoous 23. veebruar 2010, kell 02:05 (UTC)

See link viib filosoofia sõnastiku juurde. Aga miks peaks filosoofia sõnastikku võtma ainult selliseid artikleid, mille pealkirja lõpus on "-ism"?

Mul ei oleks midagi kunstivoolude loendi või filosoofiliste positsioonide loendi vastu, mis oleks vormistatud umbes nii nagu too loend seal, aga sinna peaks võtma ka need, mille nimi ei lõpe "-ismiga" (neid vist palju pole, aga mõni ikka on). Andres 23. veebruar 2010, kell 20:12 (UTC)

Leian endiselt, et niisugune loend ei sobi Vikipeediasse. Andres 26. mai 2010, kell 10:37 (EEST)[vasta]

Mina ka. Taivo 26. mai 2010, kell 18:14 (EEST)[vasta]

Jah. Töö ja vaev säilib Vikisõnastikus ning hetkeseisu arvestades pole keegi leidnud, et ta siin olla võiks. Ja oleks hea, kui selliseid lehti nagu viidatud en:Glossary of philosophy samuti ei hakataks tegema, enne kui on olemas mingisugune konsensus selliste lehtede vajalikkuse või entsüklopeediasse sobivuse kohta. Pikne 27. mai 2010, kell 11:42 (EEST)

Praegused mõistete loendid võiks minu meelest küll sisaldada definitsioone, aga viidatud artiklis on jutt minu meelest pisut liiga pikk.

Aga konsensusenõue ei ole minu meelest realistlik. Pigem oleks konsensus vajalik kustutamiseks. Andres 27. mai 2010, kell 12:42 (EEST)[vasta]

Ma soovin selle lehekülje taastamist. Ma tõesti ei kasuta Vikisõnastikku ja ilmselt ei hakka ka kunagi kasutama. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. märts 2017, kell 10:19 (EET)[vasta]