Viire takka

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Viire takka" (see tähendab 'Viirelaiu tagant') on eesti rahvalaul, mis räägib Krimmi sõja ajal Riia lahte väisanud aurulaevade dessandist (Baltic fleet) ning nende laevade jõudmisest Arensburgi (Kuressaarde) 23. juulil 1855. Selle laulu vanim teadaolev kirjapandud tekst on Karja kihelkonnast Saaremaalt (EKM ERA H. Mapp 1208, aastal 1872, Kirja pannud tõenäoliselt Carl Allas informandilt J. Ohhakas). Kuressaare ülevõtmises osalenud Inglismaa laevade nimed olid Arcer ja Desperate, Virtsu pool oli kindlustamas laev Hawk ning tagavarajõud Conflict ja Kruizer. Laev Archer on suure tõenäosusega üks kolmest mainitud wooden screw sloop-tüüpi laevast (aurumootoriga purjelaev), mida "Viire takka" laul kirjeldab.

Laulu võimalikust originaalsest laulutekstist kujunes uusversioon 19. sajandi lõpul Muhumaal Tusti talus, kust on korduvalt sama laulu üles kirjutatud Joosep Tuustilt. Laulu muutis oma äranägemise järgi laste kiigutamislauluks suure tõenäosusega Joosepi vanaema Irina Tust (Ristkok). Uuel variandil on muudetud viis, arvestades kohalikku traditsiooni hällilaulude laulmisel (lähtuvalt labajalavalsi meloodiatest), samuti on lühendatud tekst, ning originaalis mainitud "Inglismanni masinad" on vahetatud hiljem "Ranna Krõõda" masinate vastu. "Ranna Krõõt" oli Tustil-Rannal elanud Joosepi ja Irina naabrinaine Irina, ehk Rõõt Mölder, vana Tähve Nikkeli naine.

Laulust on tehtud palju seadeid, esimene neist 1925. aastal Cyrillus Kreegi poolt. Variandist, kus 13-aastane Joosep Tuust laulis Cyrillus Kreegile 1921. aastal, kuidas oli laulnud Tusti talu lastele unelauluks "Viire-takkat" ka Joosepi vanaema Irina ehk Riste.

Praeguse populaarseima, uute sõnade ja seatud viisiga lauldava "unelaulu" on teinud Juhan Zeiger 1951. aastal (Muhu lauluvariandile on juurde lisatud 12 uut värssi). Märkimisväärsed seaded laulust on teinud veel Veljo Tormis (1981) ja Gennadi Podelski (1981).

Naisrahvatantsijate seas väga sageli esitatava tantsu "Viire takka" on loonud koreograaf Kai Leete.

Laulu sõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vanim teadaolev tekst (EKM ERA H. Mapp 1208, aastal 1872. Toimetanud L. Õunapuu):

Viire taga seises seal
Kolm suurt laeva ankru peal
Viis minuti ja üks tund
Oli Aro Orissaares
Üle mere Kuressaares
Juba oli kuulda postikellad
Kaugelt näikse suured tõllad
Inglismanni masinad
Keik Viire taha tulevad
Keik need suured linnasaksad
Ruttavad keik senna minna
Kuressaare kindla linna
Sääl olid suured patareid
Kindlad et nad oidvad meid

Toimetamata tekst, kirjaviis muutmata:

Wirre tagga seises seäl
3 suurt laewa hankr(u) peal
5 menuti ja üks tund
olli arro orrissares
ülle merre kurresaares
Jubba olli kuulda posti kellad
kaugeld näigse surred tõllad
inglis manni massinad
keik wirre tahha tullewad
Keik need surde linna sagsad
rudda vaad keik senna minna
kurre sare kinla linna
sääl ollid sured padda reid
kinlad et naad oidwad meid


Tusti talus tehtud tekst (Joosep Tuust, 1908–1976, Ridasi k, pärit Tusti k. Salvestasid I. Rüütel ja O. Kiis Tusti külas 1975. EKM ERA RKM, Mgn II 2690 a):

Viire takka tulevad kolm
Ranna Krõõda masinad, neil
kõigil suitsutorud pial, vaat,
kolmsuurt laeva seisvad sial.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

laulumänge ja tantse. EKM Teaduskirjastus, 2018]