Arutelu:Viipekeel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kurdid kasutavad viipekeelt muuhulgas klubides ja koolis, , et korrektne olla tuleks ka koolis kirjutada mitmuses. --Dj Capricorn 6. märts 2006, kell 20.36 (UTC)

Arvan, et "koolis" on loomulikum väljend. Andres 6. märts 2006, kell 20.44 (UTC)

Ei näe sellisel loetelul mõtet. Kujutleme nyyd hetkeks keeleartiklites lauseid a la "Venelased kasutavad vene keelt muuhulgas rongis ja kinos", "Jukagiirid kasutavad jukagiiri keelt muuhulgas trammis ja pööningul"... Kui on tõsine soov, võiks pigem rääkida kohtadest, kus viipekeelt pruukida ei saa (ja selliste piirangute põhjustest, kui mõni olema juhtub). Tõlikimise spetsiifikat ja viipekeele struktuuri eripära tuleks märksa rohkem selgitada, kuna yhtegi keelde ei tõlgita teiskeelset teksti yldjuhul sõna-sõnalt. --Oop 6. märts 2006, kell 21.54 (UTC)

Arvan, et selle lause taustaks on asjaolu, et varem (nõukogude ajal) näiteks kurtide õpetajad ja vist ka nendega tegelevad "sotsiaaltöötajad") viipekeelt (õigemini "kehakeelt") ei kasutanud. Andres 7. märts 2006, kell 04.29 (UTC)

Viipekeel on kurtide kõnekeel. Muutsin kõnekeele emakeeleks. Viipekeel on mitteverbaalne nähtus, seega mitte KÕNEkeel.


Üle kirjutatud. Varasem:

Viipekeel on kurtide emakeel.

Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust.

Viipekeeles suhtlemine on kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine.

Kurdid kasutavad viipekeelt muuhulgas klubides ja koolis.

Sidepidamine viipekeeles on nähtavuse tõttu võimalik ka seal, kus kuuldavat keelt ei saa kasutada, näiteks tuukriülikondades vee all, kosmoses ja akende tagant (majade vahel binokli abil või ühest bussist teise).

Tänapäeval võimaldab viipekeel kurtidel kergesti suhelda läbi arvutivõrgu veebikaamerate vahendusel.

Viipekeelde tõlkimisel ei tõlgita iga sõna eraldi, vaid tehakse lausest üldine kokkuvõte.

Eestis kasutatakse peamiselt eesti viipekeelt.

Andres (arutelu) 5. mai 2019, kell 11:52 (EEST)