Vermikuliit

Allikas: Vikipeedia
Vermikuliit
Vermiculite-362652.jpg
Vermikuliit Tuusniemis Soomes
Omadused
Mineraaliklass füllosilikaadid
Värvus värvitu, valge, kollane, pruun, roheline, must
Tihedus (g/cm³) 2,2...2,6
Kõvadus 1,5...2
Lõhenevus hea, eriti kihtide vahel
Süngoonia monokliinne
Punktigrupp monokliinne prismaline
Kriips valge, kollakas, helepruun
Kaksistumine äärmiselt sage
Murdepind ebaühtlane
Läige klaasi, rasvane (murdepindadel pärljas)
Kristallooptilised omadused
Optiline telg kaheteljeline
Optiline märk negatiivne
Kaksikmurdumine 0,020
Pleokroism x-teljel kahvatum kui teistel telgedel
nα 1,525...1,561
nβ 1,545...1,581
nγ 1,545...1,581
nε [1]

Vermikuliit on monokliinne silikaatne hüdraatsete savimineraalide hulka kuuluv mineraal. Vermikuliidi idealiseeritud keemiline valem on (Mg, Fe2+,Fe3+)3+[(Al,Si)4O10](OH)·4H2O.

Tüüpiliselt leidub vermikuliiti moonde läbi teinud ultraaluselistes või aluselistes kivimites nagu duniit, mis on moonde ajal olnud kontaktis happeliste kivimitega, samuti ka karbonatiitides ja moondeportsessi alustanud magneesiumirikkas lubjakivis.

Vermikuliidikihid paiknevad tavaliselt vaheldumisi kloriidi, biotiidi ja flogopiidiga. Vermikuliidiga kaasnevad mineraalid on korund, apatiit, serpentiin ja talk.[2]

Mineraali kirjeldati esmakordselt aastal 1824 Massachusettsis Worcesteri maakonnas Millburys. Mineraali kirjeldajaks oli Thomas H. Webb. Vermikuliit sai oma nime kuumutamisel aset leidva lagunemisprotsessi järgi, mille puhul mineraali kihid hakkavad eralduma ussilaadsete moodustistena (ladina keeles tähendab vermiculare usse sünnitav). [3]

Vermikuliidikaevandused aastal 2005

Vermikuliiti kaevandatakse USAs, Brasiilias, Hiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Venemaal. Kaevandajaid ühendab organisatsioon The Vermiculite Association. Vermikuliidist valmistatakse tulekindlaid materjale, mis ei sisalda asbesti. Kuna aga vermikuliidikaevandustes võib koos vermikuliidiga asbesti siiski esineda (eriti ühes suuremas, kompanii WR Grace Montanas asuvas kaevanduses, mis on seetõttu tänapäevaks suletud), siis on varasemast perioodist pärinevatel toodete puhul võimalik, et neis esineb asbesti. [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://rruff.info/doclib/hom/vermiculite.pdf
  2. http://www.mindat.org/min-4170.html
  3. Webb, Thomas H. (1824), "Letter to the editor: "New localities of tourmalines and talc,"", American Journal of Science, and Arts 7 (55), lk. 55,
  4. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4284076/

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]