Vermikuliit

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vermikuliit
Vermiculite-362652.jpg
Vermikuliit Tuusniemis Soomes
Omadused
Mineraaliklassfüllosilikaadid
Värvusvärvitu, valge, kollane, pruun, roheline, must
Tihedus (g/cm³)2,2...2,6
Kõvadus1,5...2
Lõhenevushea, eriti kihtide vahel
Süngooniamonokliinne
Punktigruppmonokliinne prismaline
Kriipsvalge, kollakas, helepruun
Kaksistumineäärmiselt sage
Murdepindebaühtlane
Läigeklaasi, rasvane (murdepindadel pärljas)
Kristallooptilised omadused
Optiline telgkaheteljeline
Optiline märknegatiivne
Kaksikmurdumine0,020
Pleokroismx-teljel kahvatum kui teistel telgedel
nα1,525...1,561
nβ1,545...1,581
nγ1,545...1,581
nε[1]

Vermikuliit on monokliinne silikaatne hüdraatsete savimineraalide hulka kuuluv mineraal. Vermikuliidi idealiseeritud keemiline valem on (Mg, Fe2+,Fe3+)3+[(Al,Si)4O10](OH)·4H2O.

Tüüpiliselt leidub vermikuliiti moonde läbi teinud ultraaluselistes või aluselistes kivimites nagu duniit, mis on moonde ajal olnud kontaktis happeliste kivimitega, samuti ka karbonatiitides ja moondeportsessi alustanud magneesiumirikkas lubjakivis.

Vermikuliidikihid paiknevad tavaliselt vaheldumisi kloriidi, biotiidi ja flogopiidiga. Vermikuliidiga kaasnevad mineraalid on korund, apatiit, serpentiin ja talk.[2]

Mineraali kirjeldati esmakordselt aastal 1824 Massachusettsis Worcesteri maakonnas Millburys. Mineraali kirjeldajaks oli Thomas H. Webb. Vermikuliit sai oma nime kuumutamisel aset leidva lagunemisprotsessi järgi, mille puhul mineraali kihid hakkavad eralduma ussilaadsete moodustistena (ladina keeles tähendab vermiculare usse sünnitav). [3]

Vermikuliidikaevandused aastal 2005

Vermikuliiti kaevandatakse USAs, Brasiilias, Hiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Venemaal. Kaevandajaid ühendab organisatsioon The Vermiculite Association. Vermikuliidist valmistatakse tulekindlaid materjale, mis ei sisalda asbesti. Kuna aga vermikuliidikaevandustes võib koos vermikuliidiga asbesti siiski esineda (eriti ühes suuremas, kompanii WR Grace Montanas asuvas kaevanduses, mis on seetõttu tänapäevaks suletud), siis on varasemast perioodist pärinevatel toodete puhul võimalik, et neis esineb asbesti. [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://rruff.info/doclib/hom/vermiculite.pdf
  2. http://www.mindat.org/min-4170.html
  3. Webb, Thomas H. (1824), "Letter to the editor: "New localities of tourmalines and talc,"", American Journal of Science, and Arts 7 (55), lk. 55,
  4. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4284076/

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]