Duniit
Duniit on ultraaluseline peamiselt oliviini sisaldav süvakivim.
Rahvusvahelise geoloogiaühingu tardkivimite klassifikatsiooni kohaselt on duniit kivim, milles oliviini, pürokseeni ja küünekivi koguhulgast moodustab oliviin enam kui 90%.
Duniit kuulub peridotiitide hulka. Ülejäänud peridotiitsed kivimid on hartsburgiit, lertsoliit ja verliit. Nende koostises on rohkem pürokseeni ja amfiboole, kuid vähem oliviini kui duniidis.
Kui duniidi definitsioonile vastava kivimi koostisse kuuluva spinelli rühma mineraaliks on peamiselt magnetiit, siis nimetatakse teda duniidi asemel oliviniidiks.
Duniit on vahevöö kivim, mis maapinnalähedastesse tingimustesse satub suhteliselt harva. Duniiti esineb mõningal määral ka Kuul.[1]
Keskmise ilma veesisalduseta duniidi koostis oksiidsel kujul massiprotsentides:
| SiO2 | TiO2 | Al2O3 | Fe2O3 | FeO | MnO | MgO | CaO | Na2O | K2O | P2O5 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 41,04 | 0,10 | 1,95 | 3,85 | 10,05 | 0,76 | 40,66 | 1,08 | 0,21 | 0,09 | 0,21 |
Numbrid on keskmistatud 93 analüüsitud duniiditüki alusel.[2]
Kivimile andis Duni mägede (Dun mountains Uus-Meremaal) järgi nimetuse Ferdinand von Hochstetter 1859. aastal.