Ulan-Ude

Ulan-Ude
burjaadi	Улаан-Үдэ (Ulaan-Üde)
vene	Улан-Удэ (Ulan-Ude)
	Ulan-Ude kesklinn
	Ulan-Ude lipp Ulan-Ude vapp
Pindala	377 km²
Elanikke	439 128 (2020)
Koordinaadid	51° 50′ N, 107° 36′ E

Ulan-Ude (burjaadi keeles 'punane Üde') on Venemaa koosseisu kuuluva Burjaatia Vabariigi pealinn.

Ulan-Ude asub Baikali järvest lõunas Selenge jõe ääres. Linna lõunaosa läbib Selengesse suubuv Üde jõgi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ulan-Ude asutasid kohta, kus Üde Selengesse suubub, 1666. aasta kevadel kasakad burjaatidelt ja evenkidelt maksukogumiskeskusena. Samuti oli eesmärgiks kaitsta kaubakaravane, mis läksid Hiinasse või Nertšinskisse, rändhõimude eest. Sel ajal oli selles kohas juba tee ja rändhõimude laagripaik. Esialgu sai asula nimeks Udinsk.

Pärastpoole kaotas asula pikkamööda oma sõjalise tähtsuse. Esile tõusid funktsioonid kaubandus-, transpordi- ja halduskeskusena. Udinskist sai tähtis karavanide moodustamise ja kaubavarude hoidmise keskus. Halduslikult allutati ta Irkutski vojevoodile.

1696 valmis Udinski esimene, Spasski puukirik, mis ei ole aga säilinud. 1786 hakati selle asemele ehitama Spasski kivikirikut, mis oli mõeldud linna esimese kivihooneks. Kirik valmis 1800 ega saanud esimeseks kivihooneks (juba 1795 valmis ühe kaupmehe kivist eramaja). Spasski kirik lammutati 1930. aastatel.

Samal 1696. aastal toimus Udinskis esimene mäss, kus streletsid mässasid vojevoodi vastu ja tahtsid paremat vojevoodi.

1730. aastatel pandi Udinski uueks nimeks Verhneudinski.

1733 rajati Verhneudinski korrapärane postiühendus Selenginski ja Nertšinskiga.

Linnaõiguste saamiseni 1775 kandis asula nime Verhneudinski, seejärel 1934. aastani Verhneudinsk. 1775 moodustati Udinski provints, mille keskuseks sai Verhneudinsk.

Alates 1786 korraldati Verhneudinskis 2 korda aastas laat.

1793 asutati Verhneudinskis Taga-Baikalimaa ja kogu Kaug-Ida esimene algkool.

1899. aastal jõudis linna Siberi raudtee.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ulan-Ude elanikest venelasi 73,1%, burjaate 21,4%, ukrainlasi 2,6%, tatarlasi 0,8% ja teistest rahvustest inimesi 2,1%.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ulan-Udes asub sõjaväe lennukitehas, kus toodetakse sõjalennukeid SU-25UB, Su-29 ja helikoptereid MI-171.^[2] 2010. aastal toodeti neid 18,5 miljardi rubla eest.