Vene-Türgi sõda (1877–1878)

Allikas: Vikipeedia
Vene-Türgi sõda (1877–1878)
Osa Ida-kriisist
Pavel Kovalevski 1877. aasta maal lahingust Ivanovo Chifliki lähedal
Toimumisaeg 24. aprill 1877 – 3. märts 1878
(10 kuud, 1 nädal, 2 päeva)
Toimumiskoht Balkani poolsaar, Kaukaasia
Tulemus

Vene koalitsiooni võit

Territoriaalsed
muudatused
  • Bulgaaria vürstiriigi taasrajamine
  • Rumeenia, Serbia ja Montenegro de jure iseseisvumine Osmanite riigist
  • Karsi ja Batumi oblastid lähevad Venemaa koosseisu
  • Osalised
    Osmanite riik
    Väejuhid või liidrid
    Kaotused
    • Venemaa:
    • 15 567 – 34 742[1] langenut
    • 82 636 haigustesse surnut
    • 56 652 haavatut
    • (neist 6824 haavadesse surnut)
    • Rumeenia:
    • 4302 langenut ja teadmata kadunut
    • 3316 haavatut
    • 19 904 haigestunut
    • Bulgaaria:
    • 1347 langenut
    • Serbia ja Montenegro:
    • 2400 langenut ja haavatut
    • u 30 000 langenut[1][2]
    • 60 000[1] – 90 000[2] haavadesse ja haigustesse surnut
    • 108 000 vangilangenut[1]
    • (50 000 neist hukkus)[3]

    Vene-Türgi sõda 1877–1878 ehk Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda (türgi keeles 1877–1878 Osmanlı-Rus Savaşı või 93 Harbi ehk islami kalendri kohase 1293. aasta järgi nimetatud sõda; vene keeles Русско-турецкая война) oli sõjaline konflikt Osmanite riigi ja Vene keisririigi juhitud õigeusu koalitsiooni vahel.

    Õigeusu koalitsioon kaasas Bulgaariat, Rumeeniat, Serbiat ja Montenegrot. Võitlused Balkani ja Kaukaasia eest olid kantud 19. sajandi Balkani natsionalismi esile kerkimisest. Samas oli Venemaa eesmärk korvata Krimmi sõja (Kümnenda Vene-Türgi sõja) aegsed territoriaalsed kahjud, lootes ennast Mustal merel kehtestada. Selleks toetas keisririik Balkani rahvaste poliitilisi liikumisi, vabastades sõja lõpuks peaaegu kõik Osmanite Euroopa valdused. Venemaad toetasid samuti ka salakokkulepped Austria-Ungariga.

    Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

    Viited[muuda | muuda lähteteksti]

    1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Clodfelter 2017, lk 196.
    2. 2,0 2,1 Мерников А. Г.; Спектор А. А. (2005). Всемирная история войн. Мн.: Харвест. ISBN 985-13-2607-0.
    3. Clodfelter 2017, lk 195.

    Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

    • Clodfelter, M. (2017). Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015 (4th ed.). Jefferson, North Carolina: McFarland. ISBN 978-0786474707.

    Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]