Vene-Jaapani sõda
| Vene-Jaapani sõda | |||
|---|---|---|---|
| Toimumisaeg | 8. veebruar 1904 – 5. september 1905 | ||
| Tulemus | Jaapan sai endale juurde mitmeid uusi maa-alasid: Mandžuurias (Hiina kirdeosas), Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared | ||
| Territoriaalsed muudatused | Kirde-Hiina ja Korea | ||
| Osalised | |||
| |||
|
Mukdeni lahing – Port Artur – Tsushima lahing | |||
Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.
Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnakut Venemaa sadamalinnale Port Arthurile. Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest Venemaa Keisririigi suhtes.
Sõja lõpetas Portsmouthi rahu, mis sõlmiti 5. septembril 1905. Sõja võitjaks on arvatud Jaapanit, kes rahulepingu sõlmimisel sai endale juurde mitmeid uusi maa-alasid: Mandžuurias (Hiina kirdeosas), Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu Koreas.
Vene-Jaapani sõjas võitles Venemaa poolel arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu tulevast Eesti sõjaväe kindralit, nagu Jaan Soots, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder. Kõige rohkem eestlasi, 7500 meest, sattus sõtta 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste mobilisatsiooniga.
Sõja kaotusest tulenev majandussurutis oli üks 1905. aasta revolutsiooni põhjuseid.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Lemmit Mark: "Vene-Inglise suhted Vene-Jaapani sõja taustal" Ajalooline Ajakiri, nr 1, 1937
- Helen Maria Raadik: "Eesti sõdurid suhtusid Vene-Jaapani sõjas vaenlastesse austusega" ERR Novaator, 13. aprill 2020
