Vene-Jaapani sõda

Vene-Jaapani sõda
Toimumisaeg	8. veebruar 1904 – 5. september 1905
Tulemus	Jaapan sai endale juurde mitmeid uusi maa-alasid: Mandžuurias (Hiina kirdeosas), Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, Portsmouthi rahuleping
Territoriaalsed muudatused	Kirde-Hiina ja Korea
Osalised
Venemaa Keisririik Jaapan
Väejuhid või liidrid
sõjaminister Aleksei Kuropatkin Nikolai Linevitš (1. Mandžuuria armee) Paul von Rennenkampff Oskar Ferdinand Gripenberg (2. Mandžuuria armee) Alexander von Kaulbars (3. Mandžuuria armee) kindral Georg von Stackelberg (Ida-Siberi korpus) admiral Jevgeni Aleksejev viitseadmiral Zinovi Rožestvenski admiral Stepan Makarov
Mukdeni lahing – Port Arturi piiramine – Tšemulpo merelahing – Liaoyangi lahing – Sandepu lahing – Yalu jõe lahing – Tsushima lahing

Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.

Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnakut Venemaa keisririigi laevastikku Port Arthuris. Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest Venemaa Keisririigi suhtes. Port Artur langes 23. detsembril 1904 (vkj)/2. jaanuaril 1905. aastal (ukj).

Port Arturi sadam, 1904. aastal

1904. aastal 9. veebruaril alustasid ristleja Varjaag ja abilaev Korejets läbimurret Port Arturi sadamasse ja andsid Incheoni lahes Tšemulpo merelahingus 20 minutise lahingu kogu Jaapani eskaadrile, mis koosnes üle 20-st lahinglaevast. Mõlemad laevad said raskeid vigastusi ja uputati venelaste endi poolt.

Ristleja Varjaag ja abilaev Korejets

27.–28. mail 1905 purustati Tsushima lahingus Venemaa keisririigi laevastik. Tsushima lahingus purustas admiral Tōgō Heihachirō juhitud Jaapani laevastik vene laevastiku 2. eskaadri täielikult. Hukkus üle 5000 vene madruse ja ohvitseri ning 27 laeva. Tsushima lahing tähendas Venemaa lõplikku lüüasaamist Vene-Jaapani sõjas.

Vaikse ookeani laevastiku 2. eskaadri teekond Läänemerelt Kaug-Itta

Sõja lõpetas Portsmouthi rahuleping, mis sõlmiti 5. septembril 1905. Sõja võitjaks on arvatud Jaapanit, kes rahulepingu sõlmimisel sai endale juurde mitmeid uusi maa-alasid: Mandžuurias (Hiina kirdeosas), Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu Koreas.

Jaapani alad 1910. aastal

Sõja kaotusest tulenev majandussurutis oli üks 1905. aasta revolutsiooni põhjuseid Venemaa keisririigis.

Vene-Jaapani sõda ja Eesti

Vene-Jaapani sõjas võitles Venemaa poolel arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu tulevast Eesti sõjaväe kindralit, nagu Jaan Soots, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder, Johannes Orasmaa. Kõige rohkem eestlasi, 7500 meest, sattus sõtta 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste mobilisatsiooniga.

Välislingid

• Lemmit Mark: "Vene-Inglise suhted Vene-Jaapani sõja taustal" Ajalooline Ajakiri, nr 1, 1937
• Helen Maria Raadik: "Eesti sõdurid suhtusid Vene-Jaapani sõjas vaenlastesse austusega" ERR Novaator, 13. aprill 2020