Velmar Brett
Velmar Brett (sündinud 12. novembril 1967[1]) on Eesti jurist, riigikohtunik (kriminaalkolleegiumi liige).
Velmar Brett on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduse erialal. 1993. aastal alustas Velmar Brett tööd Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) juristina ning aastatel 1994–1998 oli ta ETK juriidilise osakonna juhataja. Aastal 1998 astus Velmar Brett Eesti Advokatuuri liikmeks. Brett oli vandeadvokaat kuni aastani 2011, töötades esmalt advokaadibüroos Pohla ja Hallmägi (1998–2004) ja seejärel advokaadibüroos Brett (hiljem advokaadibüroo Brett ja Soop). Vandeadvokaadina tegeles Velmar Brett peamiselt tsiviilõiguslike kaasustega.[2]
10. jaanuaril 2011 nimetas president Toomas Hendrik Ilves Riigikohtu üldkogu ettepanekul Velmar Breti esimese astme kohtunikuks alates 1. veebruarist 2011.[3] Ta töötas Harju Maakohtus, keskendudes karistusõigusele, st süüasjade lahendamisele, kuid 2013 ja 2014 menetles ka tsiviilasju.[2]
Alates 2016. aastast on Velmar Brett osalenud kohtunike koolitamises, õpetades kursust "Karistusõiguse ja kriminaalmenetluse aktuaalprobleeme". Samal teemal on ta koolitanud ka advokaate ja prokuröre. 2014. aastal pälvis Brett teravaima sule auhinna (tunnustus esimese astme kohtunikele, kes on silma paistnud õigusemõistmise või kohtulahendite kõrge kvaliteediga) karistusõiguse valdkonnas.[2]
26. juunil 2018 kuulutas Riigikohtu esimees Priit Pikamäe välja konkursi riigikohtuniku kriminaalkolleegiumi liikme ametikohale tähtajaga 27. juuli 2018.[4] Vabanenud kohtunikukohale kandideerisid vandeadvokaat Anti Aasmaa, Tartu Maakohtu kohtunik Erkki Hirsnik, Viru Maakohtu kohtunik Heili Sepp, vandeadvokaat Indrek Teder, riigiprokurör Laura Feldmanis ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind ning Velmar Brett ise. Riigikohtu esimees Pikamäe otsustas Riigikogule esitada kandidaadina Velmar Breti.
4. detsembril 2018 otsustas Riigikogu nimetada Velmar Breti alates 1. veebruarist 2019 Riigikohtu liikmeks.[5][6] Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 67 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.[5] Ta andis ametivande 29. jaanuaril 2019.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Riigikohtu esimehe 07.01.2019 käskkiri nr 9-1/19-3.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). "Riigikogu otsus "Velmar Breti Riigikohtu liikmeks nimetamine" 753 OE". Eelnõu seletuskiri.
- ↑ Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 10.01.2011 otsus nr 805 "Kohtunikuks nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 13.01.2011, 1.
- ↑ Riigikohtu veebilehekülg (riigikohus.ee). "Avatud on konkurss riigikohtuniku ametikohale".
- ↑ 5,0 5,1 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XIII Riigikogu stenogramm, VIII istungjärk, 4. detsember 2018, päevakorrapunkt "Riigikogu otsuse "Velmar Breti Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (753 OE) esimene lugemine".
- ↑ Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 04.12.2018 otsus "Velmar Breti Riigikohtu liikmeks nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 06.12.2018, 3.
- ↑ Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XIII Riigikogu stenogramm, IX istungjärk, 29. jaanuar 2019, päevakorrapunkt "Riigikohtu liikme Velmar Breti ametivanne".
Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
"Kaitseaktist esimese astme kohtuniku pilgu läbi", Juridica 2018/8