Vehklemine 1976. aasta suveolümpiamängudel
| Vehklemine 1976. aasta suveolümpiamängudel
| |||
Korraldaja  Kanada, Montréal | |||
| <: München 1972 | Moskva 1980 :> | ||
Vehklemine 1976. aasta suveolümpiamängudel toimus Montréalis 20.–29. juulini Mount Royali mäe jalamil asuva Montréali Ülikooli talistaadionil.
Toimus kaheksa ala:
- kuus meestele (kolm individuaal- ja kolm võistkondlikku ala epees, floretis ja espadronis)
- kaks naistele (individuaal- ja võistkondlik floretivõitlus)
Üks Lääne-Saksamaa floretikoondise kuldmedalivõitjaid oli Thomas Bach, kes oli 10. septembrist 2013 kuni 23. juunini 2025 Rahvusvahelise Olümpiakomitee president.
Teised olümpiamängud järjest võitis Euroopa kõik medalid, kuid seekord oli Ida ja Lääne vahel suurem tasakaal. Nõukogude Liit oli edukaim riik nii kuldmedalite võitmisel kolmega kui ka medalite koguarvul seitsmega, Lääne-Saksamaa oli teine riik, kes võitis rohkem kui ühe olümpiatiitli. NSV Liidu sportlane Viktor Krovopuskov oli mängude ainus kahekordne vehklemise kuldmedalivõitja.
Osalejad
[muuda | muuda lähteteksti]Montréali suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 281 sportlast (211 meest ja 70 naist) 34 riigist.
|
| ||
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Tulemused
[muuda | muuda lähteteksti]Mehed
[muuda | muuda lähteteksti]
Finaal: 23. juuli
Osavõtjaid: 64
Riike: 26
Olümpiavõitja 1972: Csaba Fenyvesi, 
Ungari
Tulemused
1976. aasta turniir naasis alagrupi- ja väljalangemisvoorude kombinatsiooni juurde, mis sarnanes 1968. aasta turniiriga, pärast seda, kui 1972. aastal kasutati lühikest aega ainult alagruppide formaati. Võistlus koosnes kolmest alagrupivoorust, millele järgnes topeltväljalangemisvoor ja finaalalagrupivoor. Igas alagrupivoorus võistlesid vehklejad ringturniiril.
Ringturniiri alagruppides peeti matše 5 puuteni; topeltväljalangemismatšides 10 puuteni. Esimeses kolmes voorus lisamatše ei kasutatud, kuid neid kasutati vajadusel finaalis medalimeeste selgitamiseks.
* 1. voor: 12 alagruppi, igas 5 või 6 vehklejaga. Edasi pääsesid iga alagrupi 3 parimat (kokku 36).
* 2. voor: 6 alagruppi, igas 6 vehklejaga. Edasi pääsesid iga alagrupi 4 parimat (kokku 24).
* 3. voor: 4 alagruppi, igas 6 vehklejaga. Edasi pääsesid iga alagrupi 4 parimat (kokku 16).
* Väljalangemisvoorud: Kahekordne väljalangemisturniir. Edasi pääsesid 4 vehklejat, kes võitsid mõlemad kaks esimest vooru, ning 2 vehklejat, kes jõudsid lohutusvooru lõppu.
* Finaalvoor: 1 alagrupp 6 vehklejast.
Rootsi ja Lääne-Saksamaa olid Müncheni olümpiamängude järgsetel aastatel epee maailmas olulisteks tegijateks tõusnud, kus rootslane Rolf Edling võitis maailmameistrivõistlused aastatel 1973 ja 1974 ning Lääne-Saksamaa Alexander Pusch kordas sama saavutust 1975. aastal. Mõlemad mehed kvalifitseerusid Montréalis medalivooru, mis osutus olümpiaajaloo kõige võrdsemaks. Kolm meest, sealhulgas Pusch, jagasid tulumust 3 võidu ja 2 kaotusega, samas kui ülejäänud kolm, sealhulgas Edling, said 2 võitu ja 3 kaotust. Pusch võitis viigiseisus matše, võites kulla, edestades meeskonnakaaslast Hans-Jürgen Hehni ja 1968. aasta meistrit ungarlast Győző Kulcsárit. Kui 1906. aasta vahemängud kõrvale jätta, oli Pusch esimene Saksa mees, kes võitis olümpiamängudel vehklemise tiitli.
Võistkondlik epee
[muuda | muuda lähteteksti]Finaal: 29. juuli
Osavõtjaid: 86
Riike: 19
Olümpiavõitja 1972: Ungari
Csaba Fenyvesi, Győző Kulcsár,
Pál Schmitt, Sándor Erdős,
István Osztrics
Tulemused
Võistluste formaadis ei olnud midagi muutunud. Kõik toimus sama moodi nagu kahtedel eelmistel olümpiamängudel.
Rootsi ja Lääne-Saksamaa olid Müncheni olümpiamängude järgsetel aastatel epee maailmas olulised tegijad. Kui vaatata tagasi nelja aasta taguseid tulemusi, siis Šveits sai võistkondliku hõbeda, Rootsi jagas Norraga 7. kohta ja Saksa FV oli kokkuvõttes alles 12. kohal. Neli aastat hiljem, nüüd Montrealis olid Rootsi ja Saksa FV jõudnud raskusteta finaali. Neljatunnise finaallahingus jäid peale ühtlasemate võimetega rootslased tulemusega 8:5. Ungari pidi aga pronksiheitluses alla vanduma hävitavalt Šveitsile tulemusega 3:9. 5. koha matšis tuli võitjana välja NSV Liit, kes sai tulemusega 9:2 jagu Rumeeniast.
Finaal: 21. juuli
Osavõtjaid: 56
Riike: 23
Olümpiavõitja 1972: Witold Woyda, .svg){kind=small}
Poola
Tulemused
1976. aasta turniir naasis alagrupi- ja väljalangemisvoorude kombinatsiooni juurde, mis sarnanes 1968. aasta turniiriga, pärast seda, kui 1972. aastal kasutati lühikest aega ainult alagrupivoorude formaati. Võistlus koosnes kolmest alagrupivoorust, millele järgnes topeltväljalangemisvoorude väljalangemisvoor ja finaalalagrupist. Igas alagrupivoorus võistlesid vehklejad ringturniiril.
Ringturniiri alagruppides peeti matše 5 puuteni; topeltväljalangemisvoorudes 10 puuteni. Esimeses kolmes voorus lohutusvoore ei kasutatud, kuid neid kasutati vajadusel finaalis medalivõitjate selgitamiseks.
Fabio Dal Zotto tähistas oma 19. sünnipäeva 1976. aasta olümpiamängude avapäeval. Ta oli 1976. aasta noorte maailmameistrivõistluste pronksmedalivõitja ning Itaalia koondisse arvati vaid selleks, et tulevasteks olümpiamängudeks kogemusi saada. Alguses ei läinud tal hästi, sest võistluse esimeses faasis oli ta vaid ühe puute kaugusel väljalangemisest, kuid sellest alates paranes tema vorm ja ta liikus poolfinaalis teise kohaga finaalturniirile. Dal Zotto võitis viiest matšist neli viimases finaalalagrupis, mis viis ta viiki endise NSV Liidu maailmameistri Aleksandr Romankoviga. Kõigi suureks üllatuseks alistas itaallane seejärel oma venelasest vastase vähese vaevaga ja kindlustas olümpiatiitli. Pronksmedali võitis prantslane Bernard Talvard.
Dal Zotto oli särava karjääri alguses, kuid see jäi tema ainsaks suureks tiitliks. Ta oli Itaalia medalivõitjate võistkondade regulaarne liige, kuni tüli meeskonnakaaslasega treeninglaagris viis ta Moskva olümpiamängude valikust loobumiseni. Kutsuti tagasi 1981. aasta maailmameistrivõistlustele, kuid distsipliinirikkumiste tõttu visati ta koondisest välja.
Võistkodlik florett
[muuda | muuda lähteteksti]Finaal: 25. juuli
Osavõtjaid: 63
Riike: 14
Olümpiavõitja 1972: Poola
Witold Woyda, Lech Koziejowski,
Jerzy Kaczmarek, Marek Dąbrowski,
Arkadiusz Godel
Tulemused
Sama võistluste formaati jätkati eelmiste olümpiamängude tava kohaselt.
Nõukogude Liit oli võitnud 1973.–1974. aasta maailmameistrivõistlused, Prantsusmaa aga 1975. aastal. Esimese vooru võitjateks olid Nõukogude Liit, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola, 1972. aasta olümpiavõitjad. Kolmandas voorus alistas Itaalia Lääne-Saksamaa 9:7, kuid mõlemad meeskonnad pääsesid veerandfinaali. Kõik esimese vooru võitjad võitsid oma veerandfinaalid, välja arvatud Poola, kelle alistas Lääne-Saksamaa 9:4. Poolfinaalis viigistasid Itaalia ja Prantsusmaa 8:8, kuid Itaalia võitis vähemate puutetega ja pääses finaali, kus neil oli kordusmatš Lääne-Saksamaaga. Seekord aga pöörasid sakslased olukorra enda kasuks, võites kuldmedali 9:6.
Üks Lääne-Saksamaa meeskonna liige ei võistelnud enam kunagi olümpial, kuid temast sai olümpialiikumises väga mõjukas tegelane. See mees on Thomas Bach, kellest sai ROK-i liige 1991. aastal ja 2013. aastal ROK-i president.
Finaal: 22. juuli
Osavõtjaid: 46
Riike: 18
Olümpiavõitja 1972: Viktor Sidjak, 
NSVL
Tulemused
1976. aasta turniir naasis alagrupi- ja väljalangemisvoorude kombinatsiooni juurde, mis sarnanes 1968. aasta turniiriga, pärast seda, kui 1972. aasta võisteldi ainult alagrupivoorude formaati. Võistlus koosnes kolmest alagrupivoorust, millele järgnes topeltväljalangemisvoorudega väljalangemisvoor ja finaalalagrupp. Igas alagrupivoorus võistlesid vehklejad ringturniiril.
Ringturniiri alagruppides peeti matše 5 puuteni; topeltväljalangemismatšides 10 puuteni. Esimeses kolmes voorus lohutusmatše ei kasutatud, kuid neid kasutati vajadusel finaalis medalivõitjate selgitamiseks.
Kunagi oli espadronivõitlus peaaegu ainult ungarlaste pärusmaa. 70. aastate keskpaigaks olid need ajad ammu möödas ja distsipliinis domineeris Nõukogude Liit. Nõukogude ajastu tipphetk saabus 1976. aastal Montréalis, kus võistkond hõivas kõik poodiumikohad. Nad olid nii domineerivad, et trio kaotas välismaistele vastastele 51 matšis vaid 3 korda. Kuldmedali võitis Viktor Krovopuskov, hõbe- ja pronksmedalid said kaasvõistlejad Vladimir Nazlõmov ja 1972. aasta meister Viktor Sidjak.
Võistkondlik espadron
[muuda | muuda lähteteksti]Finaal: 27. juuli
Osavõtjaid: 63
Riike: 14
Olümpiavõitja 1972: 
Itaalia
Michele Maffei, Rolando Rigoli,
Cesare Salvadori, Mario Aldo Montano,
Mario Tullio Montano
Tulemused
Võistluste formaadis polnud midagi muutunud ja nii jätkus kõik vana viisi.
Maailmameistritena oli Nõukogude Liit 1976. aasta olümpiatiitli suurim favoriidid. Pärast seda, kui paar päeva varem toimunud individuaalvõistlus õppes venelastele kolmikvõiduna, muutus favoriidi roll ülekaalukaks. NSV Liit alustas mitmete ülekaalukate võitudega, enne kui nende tiitlipüüdlused poolfinaalis Rumeenia vastu peaaegu nurjusid. Matš lõppes 8-8 viigiga, mis muutus viigimurdja reeglite rakendamisel rumeenlaste ühe tabamusega kaotuseks. Seejärel grupeerus nõukogude võistkond uuesti ja saavutasid olümpiafinaalis Itaalia üle kindla võidu.
Naised
[muuda | muuda lähteteksti]Florett
[muuda | muuda lähteteksti]Finaal: 24. juuli
Osavõtjaid: 48
Riike: 20
Olümpiavõitja 1972: Antonella Ragno-Lonzi, Itaalia
Tulemused
1976. aasta turniir naasis alagrupi- ja väljalangemisvoorude kombinatsiooni juurde, mis sarnanes 1968. aasta turniiriga, pärast seda, kui 1972. aasta olümpial kasutati ainult alagrupivoorude formaati. Võistlus koosnes kolmest alagrupivoorust, millele järgnes topeltväljalangemisvoorudega väljalangemisvoor ja finaalalagrupivooruga. Igas alagrupis võistlesid vehklejad ringturniiril.
Ringturniiri alagruppides peeti matše 5 puuteni; topeltväljalangemismatšides 8 puuteni. Esimeses kolmes voorus lohutusmatše ei kasutatud, kuid neid kasutati vajadusel finaalis medalivõitjate selgitamiseks.
Rumeenlanna Ecaterina Stahl krooniti 1975. aastal maailmameistriks, kuid naiste vehklemises kuulus jõudude tasakaal endiselt NSVL ja Ungarile, kes olid pärast eelmisi olümpiamänge jaganud kõiki teisi maailmameistrivõistluste medaleid. Pärast suurepärast esinemist eelvoorudes kaotas Stahl väljalangemisvooruss kaks matši ja langes turniirilt välja.
Naistest kasutasid Stahli väljalangemisest maksimumi endine maailmameister Ildikó Schwarczenberger-Tordasi ja üllatusvõitjast itaallanna Maria Consolata Collino.
Kaks vehklejat jagasid finaalgrupis nelja võitu viiest matšist ning võitlesid seejärel meeleheitlikult tasavägise viigiseisuga, mille tulemusel võits Schwarczenberger-Tordasi Ungarile äkksurmaga kulla. NSV Liidu esindaja Jelena Novikova-Belova lisas oma 1968. aasta kuldmedalile ka pronksmedali.
Võistkondlik florett
[muuda | muuda lähteteksti]Finaal: 28. juuli
Osavõtjaid: 61
Riike: 13
Olümpiavõitja 1972: NSVL
Jelena Novikova-Belova, Galina Gorohhova,
Aleksandra Zabelina, Svetlana Tširkova,
Tatjana Petrenko-Samusenko
Tulemused
Sama võistluste formaati jätkati eelmiste olümpiamängude tava kohaselt.
1976. aasta olümpiamängude alguseks oli seis selge. NSVL, kes oli võitnud kaks viimast maailmameistrivõistlust, oli maailma tugevaim võistkond, kusjuures Ungari ja Rumeenia olid selgelt teisel ja kolmandal kohal hierarhias. Varajane kaotus Prantsusmaale maksis Rumeeniale kallilt, kuna nad loositi veerandfinaalis Nõukogude Liidu vastu ja langesid turniirilt välja. Prantsusmaast sai sündmuse peategelane ja pärast Poola alistamist veerandfinaalis tekitasid nad uue šoki, alistades Ungari poolfinaalis viigiseisus. Prantsuse naiskonna jaoks muinasjutulist lõppu ei tulnud, sest NSVL osutus finaalis tugevaks vastaseks alistades prantslannad tulemusega 9:2.
Ungari toibus pettumust valmistavast kaotusest Prantsusmaale ja alistas Lääne-Saksamaa 9:4 ning võitis pronksi. 5. koha matšis võitis Itaalia Poolat 9:7.
Medalitabel
[muuda | muuda lähteteksti] Montréal 1976 | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
| 1. | NSVL | 3 | 2 | 2 | 7 |
| 2. |  Saksa FV | 2 | 2 | 0 | 4 |
| 3. | Itaalia | 1 | 3 | 0 | 4 |
| 4. | Ungari | 1 | 0 | 2 | 3 |
| 5. |  Rootsi | 1 | 0 | 0 | 1 |
| 6. |  Prantsusmaa | 0 | 1 | 2 | 3 |
| 7. | .svg){kind=small} Rumeenia | 0 | 0 | 1 | 1 |
 Šveits | 0 | 0 | 1 | 1 | |
| Kokku 8 riiki | 8 | 8 | 8 | 24 | |
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vehklemine 1976. aasta suveolümpiamängudel |
- Games of the XXI Olympiad Montréal 1976 Official Report Volume III Results (lk 202–271)
- Montreal 1976 Fencing Results
- Fencing at the 1976 Summer Olympics
|
Aerutamine • Jalgpall • Jalgrattasport • Judo • Kergejõustik • Korvpall • Käsipall • Laskmine • Maadlus • Maahoki • Moodne viievõistlus • Poks • Purjetamine • Ratsutamine • Sõudmine • Tõstmine • Ujumine • Veepall • Vehklemine • Vettehüpped • Vibulaskmine • Võimlemine • Võrkpall
|
|