Veenmine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Veenmine on tegevus, millel on avalik eesmärk ületada kellegi kahtlus või kõhklus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aristotelese jaoks oli veenmine kunst. See on "kunst panna inimesi tegema midagi niisugust, mida nad harilikult ei teeks, kui sa neilt ei paluks". Ta jagas veenmise kolmeks – ethos, pathos ja logos – ning väitis, et veenev kõne sisaldab neid kõiki. Siiski kõikidel inimestel ei ole need kolm võrdselt domineerivad, vaid mängu tulevad ka individuaalsed erinevused.

  • Ethos on kõneleja ja tema iseloom. Nimelt on sõnumi usutavuse jaoks vaja, et esitaja oleks tõsiseltvõetav. Kõige parem on, kui kõneleja on siiras ja samas ka usaldusväärne.
  • Pathos on kuulajaskonna emotsioonid. Veenmine on mõjusam, kui kõneleja suudab kuulajaid emotsionaalselt kõnetada. Tugeva pathose jaoks peab kõneleja suutma väga hästi mõista oma kuulajaskonda.
  • Logos on kõneleja kasutatavad sõnad. See sisaldab sõnade valikut, tsitaate, lugusid, fakte jms.

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Veenmise eesmärk on seega inimeste endaga kaasavõtmine ja viimine punktist A punkti B. Selleks on vaja empaatilist kuulamist, küsitlemist, meeldetuletusvõime jõudu, tähelepanu hoidmist, õiget sõnavalikut ja mitteverbaalset käitumist.

Veenmisel on palju võimalikke lähenemisviise.

  • Konkureerimine – inimest huvitab üksnes nii hea tehingu saamine kui võimalik, teise poole huvisid enamasti eiratakse. Seda stiili kasutatakse näiteks siis, kui ollakse vastamisi kellegagi, kes on tõenäoliselt agressiivne ja/või ebamõistlik.
  • Kompromiss – läbirääkimistes keskendutakse mõlema poole vajadustele ja huvidele, ollakse koostööaltid. Seda kasutatakse näiteks siis, kui ajalised piirangud nõuavad kiiresti lahenduse leidmist või kui soovitakse suhet edasi arendada/säilitada.
  • Mugandumine – inimene annab alla ja laseb teisel poolel saada kõik hüved. Seda kasutatakse näiteks siis, kui soovitakse teisele poolele jätta endast meeldiv mulje või kui taibatakse, et on ise kuskil viga tehtud.
  • Vältimine – inimene soovib lihtsalt minema kõndida ega tee mingeid pingutusi, et oma huvide eest seista või teise huvisid püüda mõista. Kasutatakse enamasti siis, kui inimesel on vähe lootust olukorda ükskõik millises suunas mõjutada või kui inimene tajub, et tal poleks kokkuleppest oodata mingit kasu.
  • Koostöö – inimesed soovivad keskenduda mõlema poole huvide maksimeerimisele. Enamasti valitakse see viis siis, kui pikaajalise hea läbisaamise tagajärjel on võimalik, et mõlemad pooled saavad vastastikust kasu, või kui mõlema poole huvides on leida mõlemale suurepärane lahendus, sest tehingu olemus nõuab seda.

Nõuandeid läbirääkimiste pidamiseks[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulamisel on veenmise juures oluline roll, sest see justkui asetab kuulaja kuulatava jaoks sõbra positsioonile ja seeläbi võib luua sügavama vastastikuse mõistmise. Lisaks on hoolika kuulamise juures võimalik avastada veenmiseks kasulikku informatsiooni. Inimestel kipub aga sassi minema mõiste kuulamine mõistega kuulmine. Soovides olla veenmises hea, peaks inimene oskama teist aktiivselt kuulata, mitte lõpetada teise inimese lauseid, teisest üle rääkida ega liiga kiiresti nõu anda. Mõistlik on lasta rääkijal esmalt kõik mõtted edasi anda.

Keskkond[muuda | muuda lähteteksti]

On väga oluline, et läbirääkimiste puhul arvestatakse ka kohta ja aega. See on oluline, sest inimese tähelepanu suunatust on raske kontrollida, kui on segajaid nii pea sees kui ka väljaspool. Tasub mõelda istekohtade paigutuse peale: ei ole mõistlik istuda otse inimese vastu, vaid pigem üritada luua muljet, et peate kahekesti tavalist vestlust.

Läbirääkimistel[muuda | muuda lähteteksti]

Tuleb alati mõista, et teine inimene tahab saada paremat tehingut ja et rahulolematu klient ei sõlmi sinuga tõenäoliselt järgmist tehingut. Seega tasub kohtumistel enamasti alati võtta eesmärgiks mõlema suhtepoole vajaduste rahuldamine. Kasulik on läbirääkimistele minnes mõelda varem välja mõned järeleandmised, mida vajaduse korral saaks lauale panna, aga neid ei peaks siiski kohe välja pakkuma.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • James Borg 2009 "Veenmine. Inimeste mõjutamise kunst"