Koostöine kontakt

Allikas: Vikipeedia
Kontaktioskused suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007)

Koostöine kontakt (pr rapport , rapporter 'side, seos, võrdne vahetus') on usaldust toetav vastastikune suhe, mille loomiseks kasutatakse sünkroonimist.[1] Osa psühholoogilise kontakti uurijaid kasutab koostöise kontakti kohta terminit rapport.

Eduka koostöise kontakti loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Koostöise kontakti õnnestumiseks on oluline:[2][3]

  • vastastikune tähelepanelikkus – aktiivne kuulamine ehk täielik keskendumine ja huvi teise suhtleja suhtes
  • positiivsus – hoolivuse väljendamine
  • peegeldamine / sünkroonimine

Mõjuvamatena tuuakse välja kaht tehnikat:

  • suhtluse sünkroonimine, on nimetatud ka peesamiseks (ingl mirroring)
  • sobitamine / häälestus (ingl matching)

Sünkroonimine[muuda | muuda lähteteksti]

Suhtluse sünkroonimine sisaldab peegeldamist ja sobitamist eri viisidel, nii mittesõnalistel kui sõnalistel viisidel. Need loovad eeldused usalduse tekkeks ja nende eesmärk on viia (tavapärasest kiiremini) inimeste avatuse, üksteise mõistmise ja panustamise soovini.[1][3]

See pole lihtsalt peegeldamine (mis võib jätta mulje teise järgiahvimisest), vaid sügavam protsess.

Sünkroonimine võib olla verbaalne e sõnaline, kui see peegeldab teise suhtleja jaoks olulisi sõnu, sõnaühendeid ja sõnade lauseks ühendamise viise. Selline tegevus meenutab ümbersõnastamist, kuigi ei pruugi sisaldada kuuldu otsest kordamist, vaid ainult samade sõnade / sõnamustrite kasutamist. Mitteverbaalse sünkroonimise puhul peegeldatakse hingamist, kõne rütmi, energiataset, miimilisi liigutusi, poosimuutusi jms.[2] Seda soovitatakse teha pigem väikeste liigutustega, ka juhul, kui suhtluspartneri liigutused on suure amplituudiga.

Sünkroonimine võib toimuda:

  • otsese peegeldamisena (nt samas rütmis hingamine)
  • risti peegeldamisena (nt rütmi matkimine teist modaalsust kasutades: hingamise peegeldamine enda käte liigutustega, kõnetempo vastavusse seadmine teise inimese liigutuste rütmiga jne).

Sobitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sobitamine / häälestus on teadliku suhte loomine nii sõnaliste kui mittesõnaliste vahendite abil.

See tehnika sisaldab:

  • suhtluspartneri verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite teadvustamist, et märgata eelistatumat modaalsust (visuaalne, kinesteetiline jms)
  • enda häälestumist paindlikkusele, et märgata suhtluspartneri suhtlusvahendite kasutamise mustreid ja korrigeerida enda omasid vastavaks
  • täieliku tähelepanu säilitamist kogu suhtlussituatsiooni ajaks[2].

Koostöine kontakt ei ole lihtsalt suhete loomise vahend, vaid see on tõenäoliselt efektiivsuse alus. See võimaldab suhetes saavutada, et võetakse ideid paremini vastu, jagatakse omapoolset teavet, tehakse meelsamini koostööd.[2][3]

Seetõttu soovitatakse sellist kontakti saavutamise tehnikat intervjueerimisoskuste komponendina kiirema ja soodsama tulemuse saavutamiseks.[4][5][6][7] Tänapäeval kasutatakse koostöise kontakti tehnikat õppimisel ja õpetamisel[8].

Koostöise kontakti tehnikaga liialdamine võib viia ka ebaeetilise käitumiseni[9]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Spencer-Oatey, H. (2005). Politeness, Face and Perceptions of Rapport: Unpackaging their Bases and Interrelationships. Politeness Research. 1 (1). Lk 95–119.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Tickle-Degnen. L., Rosenthal, R. (1990). The Nature of Rapport and Its Nonverbal Correlates. Psychological Inquiry, Vol. 1, No. 4. Lk 285-293.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. 3,0 3,1 3,2 Haley, J. (1993). Uncommon Therapy. The psychiatric Tecqniques of Milton H. Ericson.
  4. Danelo, D. (2017). The Interview. The Field Researcher’s Handbook: A Guide to the Art and Science of Professional Fieldwork: Georgetown University Press.
  5. Fox, K.A., Lane, J., Turner, S.F. (2018). Gaining Access to and Building Rapport with Correctional Populations. Encountering Correctional Populations: A Practical Guide for Researchers: University of California Press. Lk 15-52.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. Smith, K. (2015). Finding my wit: explaining banter and making the effortless appear in the unstructured interview. Extraordinary Encounters: Authenticity and the Interview: Berghahn Books. Lk 83-99.
  7. Oughourlian, J.M. (2016). The Three Possibilities of the Interindividual Rapport. The Mimetic Brain: Michigan State University Press. Lk 57-64.
  8. Rogers, D. (2015). Further Validation of the Learning Alliance Inventory: The Roles of Working Alliance, Rapport, and Immediacy in Student Learning. Teaching of Psychology. 42 (1). Lk 19.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)
  9. Jap, S., Robertson, D., Hamilton, R. (2011). The Dark Side of Rapport: Agent Misbehavior Face-to-Face and Online. Management Science. 57 (9). Lk 1610–1622.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)