Vassili Bežanitski
Vassili Bežanitski (24. juuli 1863 Kuigatsi – 10. november 1916) oli Eestis tegutsenud vene rahvusest õigeusu vaimulik (preester).
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis 1863. aastal Tartumaal Sangaste kihelkonnas Kuigatsi vallas Priipalu külas ülempreester Stefan Bežanitski ja Anna Bežanitskaja (Jegorova) peres. Tema vend Aleksander Bežanitski oli samuti vaimulik.
Bežanitski lõpetas Riia Vaimuliku Kooli ja Seminari 1885. aastal, ta oli II järgu lõpetaja ja omandas köster-kooliõpetaja kutse. Riia ja Miitavi ülempiiskop Arseni (Brjantsev) pühitses ta diakoniks 31. jaanuaril 1888 Riia Püha Aleksei kirikus ja preestriks 7. veebruaril 1888 Riia Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalkirikus. Seejärel teenis ta preestrina Väike-Lähtru Jumalaema Sündimise koguduses (1888–1890), Uduvere Apostel Jaakobuse koguduses (1888–1907) ja Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute koguduses (1907–1916). Ta oli Kergu praost aastatel 1895–1900. Preester Bežanitski suri 1916. aastal ja maeti Tartu Uspenski kalmistule.[1]
Teenistuskäik köster-kooliõpetajana[2]
[muuda | muuda lähteteksti]- Kõrgessaare Kristuse Sündimise koguduses 1885–1887
- Helme-Tõrva Kristuse Sündimise koguduses 1887–1888
- Võnnu-Kärsa Kristuse Sündimise koguduses 1887–1888
Teenistuskäik preestrina[1]
[muuda | muuda lähteteksti]- preester Väike-Lähtru Jumalaema Sündimise koguduses 1888–1890
- preester Uduvere Apostel Jakobuse koguduses 1888–1907
- preester Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute koguduses 1907–1916
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]- puusaehe (nabedrennik) 1892
- peaehe 1898
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Vassili Bežanitski oli abielus Sofia Bežanitskajaga. Neil oli viis last: Ludmilla Bežanitskaja, Konstantin Bežanitski, Leonid Bežanitski, Boris Bežanitski, Sergei Bežanitski.