Vapsik

Allikas: Vikipeedia
Vapsiku pesa.

Vapsik (Vespa crabro) on ühisherilaste sugukonda kuuluv liik herilasi.

Vapsik (ekslikult kutsutakse vaablaseks) on suurim Kesk - Euroopas (ka Eestis) elav herilane. Kuninganna suurus võib olla kuni 35 millimeetrit, töölisel 18 kuni 25 millimeetrit ja meessoost isenditel 21 kuni 28 millimeetrit. Nende pesakond on moodustatud üheks aastaks.

Oht inimesele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vapsiku nõel

Vapsiku ohtlikkus inimesele ja koduloomadele on liialdatud. Rahvasuus leviv arusaam, et kolm nõelamist võib osutuda eluohtlikuks, ei ole õige. Vapsiku agressiivsus väljendub pigem pesa kaitsmisel.[viide?]

Vapsiku mürk on võrreldav mesilaste ja teiste herilaste mürgiga, kuigi ei ole nendega päris identne. See on vähem toksiline, kuid selles sisaldub rohkem atsetüülkoliin (neurotransmitter). Selle tõttu on vapsiku nõelapiste valusam kui tavalise herilase oma. Samuti on vapsiku nõel pikem ning jämedam.

Kui allergikud välja arvata, siis ei ole vapsiku piste inimesele eluohtlik. Et tekitada inimese elule ohtu, on vaja 500 kuni 1000 intensiivset nõelamist. Kuna aga vapsikud ründavad ühiselt vaid pesa vahetus läheduses, ei ole selline arv nõelamisi saavutatav.