Vaheliku vapustused

Allikas: Vikipeedia
Näidendi autori Hugo Raudsepa mälestussammas Elvas

"Vaheliku vapustused" on eesti kirjaniku Hugo Raudsepa näidend, mille lavastas Leo Kalmet Eesti Draamateatris ja mille esietendus toimus 18. aprillil 1943. Näidend avaldati trükis Loomingu Raamatukogu sarjas 2003. aastal (nr 18) Ants Järve järelsõnaga.

Iroonilises võtmes näidend kirjeldab pops Rein Raasukese elu kahe vastandliku maailmavaatega suurtaluniku maade vahel 20. sajandi algul. Tema eluase käib protsessimiste tulemusel käest kätte. Pops peab vastavalt laulma kord ühe, kord jälle teise peremehe laulu. Sellistes oludes on popsil välja kujunenud omamoodi enesesäilitamisfilosoofia. Näidendi lõpus kuulutab pops välja iseolemise ja sõltumatuse, öeldes: "Seni kuni sinat pole oma sõna öelnud, ärgu tuldagu mulle näole."

Näidend tõlgiti ka läti keelde ja seda oldi valmis lavastama. Saksa okupatsioonivõimud keelustasid aga näidendi esitamise nii Eestis kui ka Lätis. Erinevates mälestustes erineb antud etenduste arv. Woldemar Mettuse andmetel etendus "Vaheliku vapustused" toona 31 korda ja etendustele osteti kokku 14 325 piletit. Viimane etendus toimus 18. juunil 1943.[1] Näidendi lavastas Leo Kalmet, Rein Raasukest mängis Alfred Mering, Eevat Linda Tubin, Madlit Leia Kasumets, suurperemees Immaanueli Aado Hõimre, tema poega Sakariast Oskar Liigand, suurperemees Antsu Arno Suurorg, tema elukaaslast Tildet Lo Tui ja kaevumeister Toomaspärki Voldemar Alev. Mõnel etendusel oli Sakariase rollis Voldemar Panso ja Toomaspärgi rollis Juhan Jürgo.[2]

Autor ise on meenutanud: "Vahelik tõi mulle selliseid vapustusi, milliseid ei oleks aimatagi osanud. Ma ei püüdnud olla selle näidendiga sugugi sihilik, aga nagu ütleb eesti vanasõna, et see karjub, kelle king pigistab, siis küll vist sakslased leidsid näidendi tuumast midagi, mis neid riivas, ja "Vahelik" võeti kavast ära." [3]

Näidendi käsikiri säilis Eesti Kirjandusmuuseumis. Näidendit taheti avaldada esimest korda aastal 1974, mil ilmus kogumik "Valitud näidendid" kuue Hugo Raudsepa näidendiga. Teos otsustati aga kogumikust välja jätta, kuna see ei olnud varem trükis ilmunud.[4]

Teist korda lavastati näidend aastal 1988 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris. Kolmas lavastus oli Soomes 1990. aastal Pyynikki Suveteatris; näidendi tõlkis soome keelde Juhani Salokannel, lavastas Jarno Hiiloskorpi. Trükis ilmus näidend alles aastal 2003.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Woldemar Mettus "1000 teatrietendust anti Tallinnas möödunud hooajal". "Eesti Sõna". 16.VII 1943
  2. Vaheliku vapustused : komöödia viies vaatuses / Hugo Raudsepp ; [toimetaja Anu Saluäär ; järelsõna: Ants Järv ; aastakäigu kujundus: Jüri Kaarma] Tallinn : Perioodika, 2003 ([Tallinn] : Pakett) Lk. 79
  3. "Sirp ja Vasar" 24. II 1945.
  4. Vaheliku vapustused : komöödia viies vaatuses / Hugo Raudsepp ; [toimetaja Anu Saluäär ; järelsõna: Ants Järv ; aastakäigu kujundus: Jüri Kaarma] Tallinn : Perioodika, 2003 ([Tallinn] : Pakett) Lk. 76

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]