Arutelu:VI Riigikogu

Selgituseks viimasele lausele, kui keegi seda vajab: Riigivolikogu ja Riiginõukogu koosseise võidi välja kuulutada ja laiali saata teineteisest sõltumatult. Kui I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu koos on VI Riigikogu, kuidas tuleks siis nimetada näiteks I Riigivolikogu ja III Riiginõukogu?

Kui seda juba mainida, siis peab ka selgitus olema artiklis. Andres 15. oktoober 2007, kell 10:51 (UTC)

Minu meelest ei ole see põhjendus veenev. Esiteks, VI Riigikogu polnud üldse olemas, seega ei saanud see ka VI Riigikogu olla. Teiseks, faktiliselt eksisteerisid I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu koos. kolmandaks, kui oli olemas Riigikogu VII koosseis, siis pidi olema ka VI koosseis. Andres 15. oktoober 2007, kell 10:56 (UTC)

Igal juhul on ta ainus (kuigi teostumata jäänud) sellenimeline institutsioon. I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu koos ei nimetatud nende tegevusajal VI Riigikoguks. Kolmandaks: see on nende endi (VII Riigikogu) poolt endile võetud nimetus. Ajaloolistes numeratsioonides tuleb ikka tühikuid või kordusi ette. Poliitilise korrektsuse huvides oleks võinud ka I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu olematuks kuulutada.

Mulle ei tundu need põhjendused veenvatena. See, et I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu koos ei nimetatud nende tegevusajal VI Riigikoguks, pole minu meelest üldse oluline. Ajaloonähtustele antakse sageli nimesid, mida kaasajal ei kasutatud.

Praegu on selline olukord, et VI Riigikogu all võidakse mõista kahte erinevat asja. Nende kohta peaksid olema eraldi artiklid. Andres 15. oktoober 2007, kell 11:26 (UTC)

Olgu siis nii. Aga kindlasti tuleks ära märkida, et kaasajal ei nimetatud neid nii, see on hiljem antud nimetus. Vahest teha ümbersuunamine? Ja teine artikkel tuleks kuidagi suhtestada artikliga Riigikogu üldkoosolek.

Kuidas seda ümbersuunamist siis teha? Andres 15. oktoober 2007, kell 12:02 (UTC)

Just nimelt seda ma ei tea. Maksimaaljuhul tuleks teha järgmised suunamised: Riigivolikogu, I Riigivolikogu, Riiginõukogu, I Riiginõukogu, Riigikogu üldkoosolek, vahest isegi Riigikogu (1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseadus).

Mida ja kuhu Sa tahaksid ümber suunata? Andres 15. oktoober 2007, kell 13:12 (UTC)

Mõistelt VI Riigikogu selle eri tähendustele, kui selline lahutamine peaks vajalik olema. Otsest vajadust ei näe, artikli praegune sõnastus on minu arust talutav.

Kõik need, mida Sa mainisid, on eri mõisted ja vajavad eraldi artikleid.

Järelikult ei saa neid ühe nime alla kokku võtta.

Siia tuleb praegu link ainult selles Riigivolikogu pluss Riiginõukogu tähenduses. Artiklid peavad kindlasti olema eraldi. Arvan, et võiks hoopis teha artikli pealkirjaga 1934. aasta Riigikogu valimised. Andres 15. oktoober 2007, kell 16:24 (UTC)

Siin on sama häda: valimisi ju tegelikult ei toimunud. Äärmisel juhul võiksin üles otsida valimiskomisjonide liikmete nimekirjad (need on trükis avaldatud). Vist isegi kandidaate ei jõutud üles seada.

Jah, aga valimisi ei saa mingite toimunud valimistega segi ajada. Selles artiklis saaks siis ka rääkida, miks valimised ei toimunud. Andres 16. oktoober 2007, kell 21:47 (UTC)

oli Eesti rahvaesindus

Seda ju ei olnud. Andres 15. oktoober 2007, kell 10:58 (UTC)

---

Lingid Vikitekstidele ei tohiks olla vormistatud siselinkidena. Andres 26. september 2010, kell 20:07 (EEST)

Praegune artikli sisu on eksitav. Jääb mulje, nagu oleks I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu tõesti nii nimetatud. --Numbriga kärumees 18. november 2011, kell 15:25 (EET)

ma ei oska seda paugupealt paremini ymber sõnastada. äkki mõistad ise kuidagi paremini ytelda. esimesse lausesse võiks märkida, et sellist kogu, mis ennast nii nimetas, pole olnud. ja siis edasi jutt ärajäänud valimistest ja riigivolikogust-riiginõukogust. samas ytleb 1938. aasta põhiseaduse § 60: "Riigikogu on kahekojaline rahvaesindus. Ta koosneb Riigivolikogust ja Riiginõukogust." -- Ohpuu 18. november 2011, kell 16:25 (EET)

ja yhtlasi tahaks näha viidet mõnele dokumendile, mis otsesõnu viitab VI Riigikogule tähenduses "I Riigivolikogu + I Riiginõukogu". kas või legaalfiktsioonina takkajärgi. siis oleks, mida viidata ja millel see mõiste eksplitsiitselt põhineks. Ohpuu 18. november 2011, kell 16:32 (EET)

leidsin, et riigikogu kodulehekylg nimetab VI Riigikogu nimepidi. Ohpuu 18. november 2011, kell 16:35 (EET)

Jah, aga 1938. aastal neid nii ei nimetatud. Riigivolikogu ja Riiginõukogu võidi laiali saata üksteisest sõltumatult, nii et teoreetiliselt oli võimalus näiteks I Riigivolikogu ja II Riiginõukogu üheaegseks eksisteerimiseks. --Numbriga kärumees 18. november 2011, kell 16:37 (EET)

mõistan neid argumente hästi. neil on oma koht artiklis. kuid need loetletud teoreetilised võimalused ei muuda asjaolu, et professor Mati Grafi ja praeguse Riigikogu kantselei jaoks on "VI Riigikogu" kasutatav mõiste — olgu siis legaalfiktsioonina VII Riigikogu numbri õigustamiseks või siis arusaamatusest või lähtudes mõnest teistsugusest tõlgitsusest või põhjendusest. Mati Graf on VI Riigikogu mõistet oma Riigikogu Toimetistes ilmunud artiklis kasutanud. et "VI Riigikogu" midagi kellegi jaoks tähendab, on samuti fakt nagu eeldatav fakt, et I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu ennast VI Riigikoguks ei nimetanud. olen nõus VI Riigikogu mõistet vajaliku legaalfiktsioonina tunnistama.

õigemini: olen näinud allikaid, kus VI Riigikogu olemasolu väidetakse, kuid pole näinud tõsikindlat tõestust selle kohta, et 1930ndail mitte keegi ja mitte kunagi I Riigivolikogust ja I Riiginõukogust koosnevat moodustist VI Riigikoguks ei nimetanud. sellist negatiivset väidet on raskem tõestada, sest põhimõtteliselt nõuab see palju põhjalikumat tööd allikatega, et tõsikindlalt kõik sellised võimalused välistada. aga see oleks minu meelest mõttetu tähenärimine (kuigi metodoloogiliselt vast laitmatu).

nii et ma olen nõus uskuma siinsel arutelulehel kirjutajate väiteid, et 1930ndail I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu yldiselt ei nimetatud VI Riigikoguks. selle vastu ei vaidle. analoogselt: ma ei soovi väita, et 1453. aastal olemast lakanud Rooma riigi alamad oma riiki Bütsantsiks nimetasid; kuid samas ei soovi ma seda, et ajaloolased toda riiki Bütsantsiks nimetamast lakkaksid. Vikipeedia peab kajastama nii seda, kuidas Bütsantsi kreeklased oma riiki kutsusid, kui ka seda, kuidas ajaloolased seda praegu nimetavad. yhtlasi võiks seletada nende pruukide tagamaid. Ohpuu 18. november 2011, kell 17:43 (EET)

ja veel: minus tekitab veidi kõhklusi viide: "Eesti Riigiarhiiv. F 14 - Siseministeerium, n 2, s 750, 1206; f 84 - Riigikogu VI koosseis, n 1, s 192; f 4408 - Jüri Uluots, n 1, s 264."

millal on sellesse viitesse siginenud määratlus "Riigikogu VI koosseis"? kas see on 1990ndate arhiivitöötajate tehtud? selle artikli alljaotust "Riigikogu tegevus" tuleks toimetada terminoloogia korrektsuse mõttes igaks juhuks algallikatega võrreldes, et oleks võimalik eristada tolleaegset käsitust hilisemast legaalfiktsioonist. Ohpuu 18. november 2011, kell 17:53 (EET)

Eesti ajal anti välja eraldi I Riigivolikogu, I Riiginõukogu ja Riigikogu üldkoosoleku stenograafilised aruanded. Viimane peakski olema see, mida praegu artiklis nimetatakse VI Riigikoguks. Praegu jäin küll mõtlema, kuidas nummerdati Riigikogu üldkoosoleku istungjärke. Ilmselt peeti 1938. aastal ühekojaliste Riigikogude numeratsiooni ummikteeks (viimane jäigi valimata) ja alustati otsast peale Riigivolikogude ja Riiginõukogude numeratsiooni. --Numbriga kärumees 19. november 2011, kell 11:27 (EET)

põhimõtteliselt nõus. asi tahab igatahes lähemat tähelepanu, allikmaterjalidega tutvumist ja neile viitamist. -- Ohpuu 28. november 2011, kell 14:52 (EET)