Võrulaste tahteväljenduspäev
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Võrulaste tahteväljenduspäev (võru Võrokõisi julgusõ päiv) on 21. oktoobril tähistatav püha, millega meenutatakse 21. oktoobril 1987 Võru kalmistul Vabadussõjas langenute auks korraldatud miitingut[1].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
21. oktoobril 1987 kavandas grupp noori Võru kalmistul mälestusmiitingu Vabadussõjas langenute kalmudel. Võimud keelasid miitingu ning asusid tegema koolides ja töökollektiivides keelitustööd.
21. oktoobri varahommikul viidi mälestusmiitingu korraldajad Võru Sõjakomissariaadi poolt Tallinnasse. Vaatamata sellele kogunes 21. oktoobri õhtul kell 18.30 umbes 3000–4000 inimest Võru kalmistu esisele platsile. Kalmistu oli ümber piiratud umbes 400 miilitsa ja julgeolekutöötaja poolt. Tekkis vastasseis, milles haaras initsiatiivi rahvas. Kalmistut piiravast ahelikust murti läbi ja suunduti Vabadussõjas langenute kalmudele, mille noored päevad varem korda olid teinud.
Kuuldustest, et juhid on ära viidud vallandas pahameeletormi. Vihane rahvamass suundus kalmistult Võru kesklinna. Tagasihoidlikust mälestusmiitingust kasvas välja laiade rahvahulkade toetusel Nõukogude vastane meeleavaldus. Esmakordselt okupeeritud Eestis tõsteti peade kohale sinimustvalge lipp, mida võimurid ei söandanud maha rebida.
Võrulaste tahteväljenduspäeva korraldajad[muuda | muuda lähteteksti]
Idee eestvedajateks on Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1, kes on otsinud koostööd ja toetust Võru Linnavalitsuselt, Võrumaa muuseumilt ja kultuurimajalt Kannel.
Esmakordselt tähistati Võrulaste tahteväljenduspäeva Võrus 2007. aasta 21. oktoobril. Tahteväljenduspäevast loodetakse kujundada pikka elujõulist traditsiooni Võru linnale ja rahvale.
Esimene võrulaste tahteväljenduspäev[muuda | muuda lähteteksti]
2007. aasta võrulaste tahteväljenduspäeva tipphetkeks sai üle poole tuhande inimese tõrvikutega rongkäik kalmistult Võru kesklinna, et mälestada aega 20 aastat tagasi, kui Võrust sai mõneks ajaks vaba mõtte pealinn.
Mälestusteenistusele Võru kalmistul Vabadussõjas langenute haudadel kogunes mitusada inimest. Langenud vabadussõjalaste kõrval peeti meeles ka manala teele läinud Kolonni liikmeid. Kõik soovijad said pärast mälestusteenistust kalmistu väravas läita tõrviku. Üks ettevõtmise toetajatest pakkus rongkäigus osalejatele Eesti lippe. Nii see rahvavägi oma marssi alustas, teiste hulgas sammusid ka linnapea ja linnavolikogu esimees. Mida enam kesklinna poole, seda rohkem nägi tänava ääres tervitajate salgakesi. Kõlasid ka mõned hüüded: "Elagu vaba Eesti!" Kesklinna jõudes võttis rongkäigu pea üles laulu "Kaunistagem Eesti kojad...".
Rongkäigus osalejaid ja ülejäänud linnarahvast tahteväljenduspäeva puhul tervitama tulnud president Toomas Hendrik Ilves tunnustas noori, kes julgesid 20 aastat tagasi okupatsioonivõimude vastu astuda. "Mida on Võru noorte tollasest südikusest täna õppida?" esitas ta küsimuse ja vastas ise: "Esiteks, kui inimesed julgevad julged olla, siis hakkab impeerium murenema, kuni pudeneb tükkideks. Ükskord see juhtub niikuinii. Teiseks, iga võõra võimu või koduse diktaatori vastupanu murdub, kui allasurutud rahvas lõpuks tõesti ärkama hakkab. Kolmandaks tuleb endal julge olla. Tuleb julge olla ka siis, kui see julgus näib paljudele vaid arutu uljusena."
Kolonni liikmete ja neid toetanud võrulaste auks täitis taeva tulevärk.
Tahteväljenduspäeva korraldamisele panid õla alla Võru linnavalitsus, Võrumaa muuseum ja kultuurimaja Kannel. Küsimusele, kas linnavalitsus toetab tahteväljenduspäeva ka edaspidi, vastas linnapea Kersti Kõosaar: "Jah, kindlasti, sest nii toetame ühistunnet. Aga ühiselt eesmärgi poole minnes on võimalik kõike saavutada."