Värkvõrk

Allikas: Vikipeedia

Värkvõrk (inglise keeles internet of things, lühend IoT) on Interneti kaudu seotud asjade võrk, kus need kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad ning koos teatud ülesandeid täidavad.

Need seadmed võivad olla nii nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed,aktiivsusmonitorid, hooned ja kasvõi valgusfoorid. Ekspertide hinnangul on aastaks 2020 maailmas üle 50 miljardi värkvõrgu seadme.[1] Turu väärtus on prognoositud 80 miljardit dollarit.[2]

Lihtsaim asjade interneti näide see, kui garaažiuksed „saavad aru”, et omaniku auto on läheduses või kui omanik saadab käsu ukse avamiseks oma nutitelefonilt.[3] ja infot sellekohase teabega vahendatakse Interneti protokollide abil.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esmakordselt kasutas inglise keelset väljendit Internet of Things Inglise ettevõtja Kevin Ashton 1999. Aastal. [4]

Esimene internetti ühendatud nn ebatraditsiooniline seade pärineb aastast 1980. Carnegie ülikoolis oli Coca-Cola müügiautomaat, mille programmeerijad ühendasid internetti. Nad said kontrollida masina seisukorda ning teha kindlaks teha, kas masinas on neid vajadusel jook ootamas. [5]

Eestikeelne väljend „värkvõrk“ pärineb Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituudi ja Postimehe poolt 2014. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eesti keelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele.[6]

Kasutusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Värkvõgu seadmed on laialdaselt levinud.

Asjade internet tänavatel Kodust väljaspool võib asjade internetti kohata nutikates kogukondades või nutilinnades, mida plaanitakse peagi rajada näiteks Singapuris, Suurbritannias, USAs ja Hiinas. Suurenenud ühenduvus saab linnades mõju avaldada näiteks kanalisatsioonisüsteemile, elektriühendustele ja transpordisüsteemile. Näiteks ühendatud sensorid tänavatel või veejaotussüsteemides saaksid jälgida muutusi õhukvaliteedis või tuvastada lekkeid. Neid andmeid võib omakorda kasutada linnaplaneerimises ning tervisepoliitikas. Asjade internet võib aidata ka liikluse reguleerimist – reaalajas saadavaid andmeid saab kasutada fooritulede ajastamiseks ummikute ajal või hõreda liikluse puhul. Põllumajanduses on sensorid suureks abiks näiteks pinnase olukorra jälgimiseks.

Värkvõrk tervishoius Asjade internetil on ka suur potentsiaal pakkuda arenguhüpet tervishoiu sektorile. Tervisenäitajate pidev jälgimine on mõnede patsientide puhul väga vajalik. See loob võimaluse järgmise generatsiooni nutiseadmetele, et suurendada nende funktsionaalsust, pakkuda väärtuslikumaid andmeid ning vähendada vajadust patsiendi ja arsti otseseks kohtumiseks. Haiglad kogu maailmas on hakanud kasutama selliseid progressiivseid tehnoloogiaid nagu näiteks „nutikad voodid“, mis suudavad tuvastada, kui keegi voodis lamab või püsti üritab tõusta. Veel üks valdkond, kus sellisest intuitiivsest tehnoloogiast võiks kasu olla on koduravil olevad patsiendid – nutiseadmed saavad automaatselt laadida pilve andmeid näiteks selle kohta, kui ravimid on jäetud võtmata või muude indikaatorite kohta, millest tuleks hooldajale teada anda. Tervist monitoorivad seadmed aitavad vähendada tervishoiu süsteemi finantskoormust ning vananeva rahvastiku puhul aidata kaasa kvaliteetsele ja pikale iseseisvale kodusele elule.

Värkvõrk äris Peamised ärilised eelised, mis asjade interneti puhul tekivad on tegevuse tõhususe kasv, suurenenud funktsionaalsus ning täiendava tulu teenimise võimaluste kasv sellistes sektorites nagu näiteks tootmine, energiahaldus, transport, põllumajandus ja muud. Lühidalt aitab see saavutada madalamaid tegevuskulusid ning võita uusi kliente.

Näiteks jaemüügi puhul kasutatavad automaatkassad võtavad klientide ostude eest automaatselt raha samal ajal, kui ta oma ostudega poest välja jalutab. Eestis on näiteks sarnane progressiivne tehnoloogia kasutusel Tallinna ja Tartu ühistranspordis, kus saab bussipiletina kasutada vaid üht kaarti, millelt bussisõidu ajal automaatselt raha maha võetakse. Asjade internet pakub lõputult võimalusi pakkuda personalalseid pakkumisi vastavalt inimese asukohale, ostuajaloole või muudele andmetele. [7]

Värkvõrk kodus Põhilise osa värkvõrgu seadmetest moodustavad ikkagi seadmed mis on seotud hoonetega. Enamasti on nende eesmärgiks muuta hoone kasutamine mugavamaks või säästlikumaks. Heaks näiteks on RFID põhilised kontaktivabad ligipääsu süsteemid mis laialdaselt kasutuses juba pikemat aega või erinevad lahendused kütteseadmete juhtimiseks, mis arvestavad nii vee kui õhu kütmisel elektrihinnaga. Lisaks on võimalik kontrollida tubade temparatuuri, valgustust ja ventilatsiooni seal viibivate inimeste arvu põhjal.

Värkvõrk Liikluses Kõik Tesla mudelid on võimelised tegema tarkvara uuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016 aastal väljastas Tesla Motors mitmetele Model S autodele tarkvarauuenduse, mis tõi endaga kaasa mitmeid uusi funktsioone. Uutest funktsioonidest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ning kiirust muuta. Lisaks saavad nad hakkama ka lihtsamate asjade nagu nt pidurdamisega.[8]

Tänapäevastel luksusautodel on ka võimalus nutitelefoni või auto võtmega juhtida auto kitsasse parkimiskohta ilma sees istuva juhita.

Google kasutab Android seadmete gps andmeid oma rakenduses Google Maps, kus võrreldakse liiklejate reaalseid liikumiskiiruseid kehtivate kiirusepiirangutega ning sellepõhjal informeeritakse kasutajaid ummikutest.[9]

Ka Eesti liikluses on suure liiklussagedusega ja mitmerajalistel teedel kasutusel liiklusmärgid, mis on võimelised muutma hetkel kehtivad kiiruspiirangut ning seda näiteks vastavalt ilmastiku- või liiklusolukorrale. Tallinnas on kasutusel ka nutikad valgusfoorid, mis kiirust ületava auto puhul muudavad talle nähtava valgusfoori tule punaseks, et sundida autojuht aeglustuma.

Värkvõrk Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

http://www.eliko.ee/smartstreet/ lehel asuva targa tänava infoleht

Eesti ettevõte Autlo on loonud seadme, mis ühendatakse auto OBD2 pistikusse, ning seejärel on auto iseseisvalt võimeline fikseerima kus tasulises parklas ta asub, ning tasuda seejärel parkimise eest. Tallinnas asuv Kalaranna tänav on Eesti esimene nutitänav, kus jälgitakse reaalajas õhu saastatust, liikluskoormust ja isegi prügikastide täituvust. Kõik kogutud andmed on reaalajas nähtavad aadressil www.eliko.ee/smartstreet. Lisaks arvutatakse veebilehel välja kui suurt säästu annavad tänaval kasutatavad LED lambid võrreldes sama hulga naatriumlampide energiatarbega.

9. märtsil avati aadressil Ülikooli 17 Eestis ja Baltimaades ainulaadne värkvõrgu ehk internet of things labor, et arendada arvutiteaduse instituudi tudengite õppekeskkonda ja -võimalusi ning soodustada teadus- ja arendustööle toetuvate uute äriideede loomist.

Tegu on näitliku nutika kodu ja nutika kontori keskkonnaga, mis sündis Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ja Telia Eesti koostöös. Laboris kasutatakse seadmete võrku, mis sisaldavad elektroonikat, tarkvara, sensoreid ja võrgu ühendust. Seadmed koguvad ja vahetavad omavahel andmeid, mis võimaldab olukorra, kus seadmed oskavad ise teatud olukorras käituda ehk olla nutikad.[10]

Turvalisus[muuda | muuda lähteteksti]

Tulevikus kui internetiga on ühendatud paljud kodumasinad ning nad muutuvad kaugelt juhitavateks, võib iga masin ka omakorda edasi saata informatsiooni ja signaale ning käsklusi teistele internetiga ühendatud masinatele. Kui keegi saab sellistele masinatele sisse häkkida, muutuvad need masinad turvalisuse riskiks.

Puudulik turvalisus, turvaaukude lappimise keerukus ja kasutaja vähene turvateadlikkus võimaldavad küberkurjategijatel hõlpsasti IoT turvariske ära kasutada. Küberkurjategijad saavad IoT puudulikku turvalisust ära kasutades näiteks eemalt korraldada ründeid teiste süsteemide vastu, saata meiliga pahavara või rämpsposti, varastada isikuandmeid või mõjutada füüsilist turvalisust.

Küberkurjategijad saavad ära kasutada valvekaamerate (näiteks turvakaamerad või videomonitorid) hooletuid turvaseadeid. Paljudel seadmetel, mis edastavad pilti üle võrgu, on üldkasutatav / tootjapoolne vaikimisi parool, mis on kõikidele teada, kuid mugavusest või teadmatusest muutmata. Sellised võrku ühendatud seadmed tuvastatakse hõlpsasti ning igaüks võib pilti reaalajas näha. Kõik vaikimisi paroolid tuleks seadme esmasel sisselülitamisel või võrku ühendamisel ära muuta ning traadita võrkudel peaksid olema tugev parool ja tulemüür.

Kurjategijad saavad ära kasutada ebaturvalisi traadita võrke, mida kasutatakse automaatikaseadmetes, näiteks turvasüsteemide, garaažiuste, termostaatide ja valgustuse puhul. Kurjategijad saavad endile jõuga võtta vastavate seadmete administraatoriõigused ning see võimaldab neil võrgus olles koguda isikuinfot, jälgida kasutajate harjumusi ning kasutajate võrguliiklust. Kui kasutusel on vaikeparool või rakendatakse nõrka paroolipoliitikat, saab küberkurjategija pärast endale administraatoriõiguste määramist näiteks avada uksi, lülitada välja turvasüsteeme, salvestada heli ja pilti ning ligipääsu tundlikule informatsioonile.

Eestis on ettetulnud viimastel aastatel mitmeid juhtumeid, kus mobiilivõrgus töötava wifi ruuteri tehaseparool on muutmata jäetud, ning sellega on tekitatud omanikule mitme tuhande eurosed arved.

Rämpsposti ei saadeta ainult süle- ja lauaarvutitest ning nutitelefonidest, vaid ka kodustest võrguseadmetest, multimeediakeskustest, teleritest ja teistest seadmetest, mis on ühenduses traadita võrguühendusega. Seadmed on üldjuhtudel mõjutatavad, sest kasutusel on vaikeparool või traadita võrk on turvamata. Samuti saadakse ligipääs ka kodustesse meditsiiniseadmetesse (näiteks seadmed, millega kogutakse isiku terviseandmeid). Nende kaudu hangivad kurjategijad delikaatsete isikuandmete alla kuuluvaid terviseandmeid ning nad saavad ka mõjutada seadmete funktsionaalsust ning näite.

Rünnata saab ka ärikriitilisi seadmeid, näiteks kütusetankurite seiresüsteeme. Kurjategijad saavad näiteks muuta koguseid ning põhjustada ületankimisega tuleohtliku olukorra. Samuti saab süsteemi petta ning näiteks lubada tankimist selle eest tasumata.[11]

Aastast 2013 on teada juhus, kus nutikat külmkappi kasutati DDOS rünnakuks ehk mass-päringute tegemiseks teiste seadmete serveritest. Selle käigus kasutati külmkappi rohkem kui 100 tuhande nutika seadme omavahelises ühenduses, kaasa arvatud nutikad televiisorid, külmkapp ning nakatatud seadmed saatsid välja vähemalt 750 000 spämmi kirja. Samas on teine turvafirma Symantec selle väite ümber lükanud ja väitnud, et nemad on sama rünnaku käigus tuvastanud, et viirust levitasid ainult Windows´it sisaldavad arvutid ning et külmkapid veel vähemalt esialgu viiruseid edasi ei levita ega ise rünnakuid ei korralda. Samas väidab Symantec, et leidis niiöelda päris IOT-le iseloomuliku viiruse – Linux.Darlloz, kuid see nakatab ainult Linuxi põhiseid asju nagu ruutereid, kaameraid ja meelelahutuse seadmeid.[12]

Tehnoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevad tehnoloogiad mis aitavad kaasa värkvõrgu arengule: [13]

  1. RFID ja NFC – RFID oli domineeriv tuvastus tehnoloogia kuni 2010 aastani kui NFC toega mobiiltelefonid hakkasid rohkem levima.
  2. Visuaalsed märgid – Kasutatakse näitkes turunduskampaaniates, kus kasutajatel on võimail QR-koodist nutitelefoniga pilti tehes avada veebilehitsejaga vastav veebileht. Populaarsed tänu odavusele ja lihtsale kasutamisele.
  3. Bluetooth low energy – ehk BLE, on uus sidestandard mida riistvaraliselt toetavad juba enamus uued nutitelefonid. Eeliseks on vägagi väike energiatarbimine, näiteks on tuvastatav seade võimeline CR2032 patareil töötama ligi aasta.
  4. Z-Wave – nutikodude suhtlus standard
  5. Wifi-direct – Seadmelt-seadmele wifi ühendust pakkuv standard, mis ei vaja ühenduseks ligipääsupunkti. Eeliseks on suured kiirused ning madal latentsusaeg.
  6. LTE-Advanced – LTE-A on suuri kiirusi pakkuv mobiilside standard. Võrreldes originaalse LTE sidega pakub LTE-A suuremat leviala ning madalamat latensust. LTE-A mängib olulist rolli autode omavahelises suhtluses.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Dave Evans. "The Internet of ThingsHow the Next Evolution of the Internet Is Changing Everything". Aprill 2014. Failitüüp: PDF. Kasutatud 27.04.2016. Inglise.
  2. Toptal - Home Smart Home: asjade internetikaubandus
  3. Lauri Jürisoo. "Ülevaade: asjade internet ja mis sellest kasu on". www.FORTE.ee, Veebruar 2016. Kasutatud 27.04.2016. Eesti.
  4. Alex Wood. "The internet of things is revolutionising our lives, but standards are a must". theguardian, märts 2015. Kasutatud 27.04.2016. Inglise.
  5. Adelheid Kiriland. "IoT- Asjade Internet". jaanuar 2016. Kasutatud 27.04.2016. Eesti.
  6. "Sõnavõistlus – Mida otsime?". Kasutatud 27.04.2016. Eesti.
  7. Kerstin Raja. "Mida tähendab asjade internet ja kuidas see meie elu paremaks teeb?". 17. veebruar 2016. Kasutatud 27.04.2016.
  8. Ronal Liive. "Paljud Tesla elektriautod muutusid tarkvarauuenduse abil isesõitvateks". 16. oktoober 2015. Kasutatud 27.04.2016.
  9. David Evans. "Here’s what IoT will do for transportation". 19. september 2015. Kasutatud 27.04.2016. Inglise.
  10. "TÜ avab värkvõrgu labori". märts 2016. Kasutatud 27.04.2016. Eesti.
  11. "Asjade internet suurendab küberkuritegevust". november 2015. Kasutatud 27.04.2016. Eesti.
  12. "IOT ja turvalisus – CIA kartused". (Kättesaadav arhiivi abil). juuli 2014. Kasutatud 27.04.2016. Eesti.
  13. Roy Want; Bill N. Schilit; Scott Jenson. "Enabling the Internet of Things". jaanuar 2015. Kasutatud 27.04.2016. Inglise.


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]