Arutelu:Väliskõrv

Siin on jutt inimese väliskõrvast, eks ole? Minu teada kõigil loomadel kõrvalesta pole. Andres 25. september 2007, kell 00:48 (UTC)

Jah ma mõtlen ainult inimesest. Loomade kohta ei ole uurinud, kui just midagi huvitavat silma ei hakka.--Tiuks 25. september 2007, kell 01:29 (UTC)

Siis tuleb öelda, et jutt on inimesest. Andres 25. september 2007, kell 01:43 (UTC)

Aga link tuleb ju inimese kõrva jaotusest. Arvasin, et siis ei ole vaja nii täpselt panna. Loomade kõrvadest ei kirjuta hetkel vist keegi ja inglise viki räägib ka ju inimese kõrvast.--Tiuks 25. september 2007, kell 20:18 (UTC)

kõrva, kui nähtuse juures pole vahet, kas inimkõrv või looma kõrv. Ja kui meile saabub mõni loomaspets, küllap ta siis kirjutab looma kõrvast täiendavalt juurde.--Hendrix 25. september 2007, kell 20:34 (UTC)

Asi on selles, et muidu on sõnastus eksitav. Andres 26. september 2007, kell 07:25 (UTC)

On eksitav jagada asju kaheks - inimesed ja loomad. Kärnkonna ja jänese kõrvad on märkimisväärselt erinevad.--Ken 26. september 2007, kell 11:01 (UTC)

"Väliskõrv on kõrva osa, mida on võimalik silmaga näha." - või oleks õigem öelda, et on vahetu kontakt ümbritsevaga...?--Hendrix 26. september 2007, kell 13:17 (UTC)

Jah, see on kindlasti vale. Kuulmekäiku tavaliselt ei näe; kui aga kõrv katki lõigata, võib kogu kõrva näha. Vahetu kontakt on jällegi ebanäärane. Arvan, ert kõige lihtsam oleks öelda, et tegu on kõrva välisosaga, kuhu kuuluvad kõrvalest ja kuulmekäik. Kõigil loomadel, kellel on väliskõrv, ei pruugi aga kõrvalesta olla. Andres 26. september 2007, kell 17:37 (UTC)

ma seda silmaga nähtavust nüüd valeks ei peaks, sest kuulmekäik on kuni trummikileni mitteinvasiivsete vahenditega nähtav. Trummikilest edasi nägemiseks peab süsteemi anatoomilist terviklikust rikkuma. Aga jah, väliskõrva definitsiooniks kõrvalest ei sobi kohe kindlasti, sest näiteks lindudel, kellel on kõrv ja kuulmekäik täitsa olemas, kõrvalest puudub.

Miks vahetu kontakt ümbritsevaga on ebamäärane?--Hendrix 27. september 2007, kell 05:48 (UTC)

Ütleme nii, et see silmaga nähtavus on lihtsalt ebatäpne. Pole ju öeldud, et mitteinvasiivsete meetoditega. Pealegi võib kõrv ju karvade sees peidus olla. Peale selle, see tunnus ei ole olemuslik.

Sõnad "vahetu" ja "ümbritsev" on ebamäärane. Ka näiteks helilaine on ju ümbritsev. Andres 28. september 2007, kell 07:09 (UTC)

ei kavatse end võõraste sulgedega ehtida - seda, et väliskõrv on silmaga nähtav, lugesin ühest interneti artiklist. Kui järele mõtlema hakata, üsna veenev argument. Karvad saab ju sõrmega kõrvale lükata. Kõige olulisem erinevus olekski silmaga nähtavus. Heli juhtimine ei ole olemuslik. Pole vahet, mis keskkond on, kas õhk või luu - see oleks siis erinevus väliskõrva ja keskkõrva vahel. Ja võimendus vist toimub mõlemis.--Hendrix 28. september 2007, kell 15:53 (UTC)

Arvan, et ei maksa otsida väliskõrva olemuslikke omadusi. Tegemist on ikkagi tingliku anatoomilise jaotusega. Andres 28. september 2007, kell 17:13 (UTC)

no pakuks siis sellise seletuse välja "Väliskõrv on kõrva osa, mis jääb trummikilest külgmisele ehk lateraalsemale.--Hendrix 29. september 2007, kell 12:14 (UTC)

See põhimõtteliselt sobiks, kui oleks kindel, et kõigil kõrvadel on trummikile. Kui ei, siis võib definitsiooni anda ainult inimese kõrva jaoks. Andres 29. september 2007, kell 12:19 (UTC)

lindudel on trummikile täitsa olemas. Aga teistel madalamatel liikidel... peab uurima--Hendrix 29. september 2007, kell 12:21 (UTC)

Kahepaiksed omavad trummikilet
kilkonnadel on trummikile olemas
Vastandina enamikule sisalikulistele on maolistel trummikile ja trummiõõs mandunud. [1]. Sellest võib nii aru saada, et sisalikel on trummikile korralikult väljaarenenud, aga madudel vähearenenud.

Seega tundub, et trummikile võib defineerimise aluseks võtta küll.--Hendrix 30. september 2007, kell 08:15 (UTC)

Väliskõrv kannab õhus leviva helilaine trummikileni.

See on välja jäänud. Andres 26. september 2007, kell 18:16 (UTC)