Väike-käosulane
| Väike-käosulane | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Roolindlased Acrocephalidae |
| Perekond |
Iduna |
| Liik |
Väike-käosulane |
| Binaarne nimetus | |
|
Iduna caligata (Lichtenstein, 1823) | |
| Sünonüümid | |
|
Hippolais caligata | |
Väike-käosulane (Iduna caligata, ka Hippolais caligata) on roolindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Väike-käosulane on Kesk-Aasia päritoluga liik. Tema levila on laienenud Euroopa idaossa. Ta on rändlind, talvitab peamiselt Indias.
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Väike-käosulase pesitsemine tõestati esmakordselt juunis 2002, mil soome linnuhuvilised leidsid Setumaal Obinitsa lähedal Veretinäs laulva väike-käosulase. Sama aasta juuli lõpuks leiti kaks poegi toitvat paari. Väike-käosulase esimesed isendid saabuvad Eestisse mai lõpul-juuni algul.[2] Väike-käosulane on haruldase haudelinnuna levinud peaaegu vaid maa kaguosas, arvukust on hinnatud 5–20 paarile.[3]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Üldpikkus 11,5 cm. Väike-käosulane sarnaneb aed-roolinnuga. Sulestik on keha ülapoolel kollakasruuge või kahkjaspruun, alapoolel kreemjasvalge. Kehaküljed on pruunikama varjundiga.
Väike-käosulase iseloomulikud tunnused on 1) lühike hele kulmutriip, mida toob esile tumedam joon selle ülaservas; 2) äärmiste tüürsulgede kitsas valkjas välisserv; 3) pruunikasroosad, natuke tumedamate varvastega jalad (nende järgi on liik saanud ingliskeelse nime); 4) häälitsused ja laul. Kutsehüüd tžk on lühike ja järsk, meenutab kahe kivi kokkulöömist.
Väike-käosulase hoiatushüüd on trek-k. Ärevushüüd on vaikne tärin tserrrr. Laul on kiire ja sarnaneb pruunselg-põõsalinnu ja aed-põõsalinnu lauluga.[4] Liiki ongi lihtsaim tuvastada laulu järgi.
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Väike-käosulane asustab mitmesuguseid võsastikke ja sööte, millele on kasvanud paari meetri kõrgune tiheda alustaimestikuga hõre lehtvõsa.[2]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]
Väike-käosulane rajab pesa maapinnale või maast mõnekümne sentimeetri kõrgusele taimevarte vahele. Kurnas on tavaliselt neli kuni kuus muna.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://datazone.birdlife.org/species/factsheet/booted-warbler-iduna-caligata (vaadatud 2.1.2022)
- ↑ 2,0 2,1 Paal, U. Väike-käosulane, uustulnuk Eesti linnustikus. Eesti Loodus 12/2003, lk 614
- ↑ 3,0 3,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 5. jaanuaril 2012.
- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000
- ↑ Svensson, L. et al. Bird Guide. Collins, London 1999
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Väike-käosulane andmebaasis eElurikkus
