Uus Kord (Indoneesia)

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib Indoneesia riigikorrast 1960.–1990. aastail. Teiste kasutuste kohta vaata artiklit Uus Kord.

Indoneesia Vabariik


Republik Indonesia
1967–1998
Valitsusvorm Presidentaalne vabariik autokraatliku sõjaväediktatuuri ja domineeriva partei süsteemi all
President Suharto (1967–1998)
Asepresident Hamengkubuwono IX (esimene, 1973–1978)
B. J. Habibie (viimane, 1998)
Pealinn Jakarta
Religioon Ametlikult tunnustatud:
islam
protestantism
katoliiklus
hinduism
budism
Pindala 1 919 440 km² (1992)
Rahvaarv 195 683 531 (1992)
101,9 in/km²
Peamised keeled Indoneesia
Rahaühik Indoneesia ruupia
Deviis "Bhinneka Tunggal Ika"
("Ühtsus mitmekesisuses")
Hümn "Indonesia Raya"
("Suur Indoneesia")
Eelnev Järgnev
Indoneesia Juhitud Demokraatia
Portugal Portugali Timor
(–1975)
 Indoneesia

Uus Kord (indoneesia keeles Orde Baru ehk Orba) oli Indoneesia riigikord, mis algas president Suharto võimuletulekuga 1966. aastal. Termini võttis enda režiimi kohta kasutusele Suharto ise, sellele vastandus esimese presidendi Sukarno aja Vana Kord ehk Orde Lama.

Pärast 1965. aastal toimunud riigipöördekatset oli riigi poliitiline olukord ebastabiilne, kuni Suharto Uus Kord laia populaarsust koguma hakkas. 1966. aasta põlvkonna (Angkatan 66) liikmed hakkasid end propageerima uue generatsiooni juhtide ja mõtlejatena. Kuna 1950. aastate lõpust kuni 1960. aastate keskpaigani oli Indoneesias aset leidnud poliitilisi konflikte ning majandus oli languses, lubasid Uue Korra esindajad tuua poliitikasse korra, toetada majanduse arengut ja tsentraliseerida poliitilised protsessid. Uut Korda iseloomustas 1960. aastate lõpust suur sõjaväe mõjuvõim, poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide bürokratiseerimine ja korporatiseerimine ning opositsiooni valiv, kuid efektiivne represseerimine. Režiim oli antikommunistlik ning 1990. aastatel iseloomustas seda islamism.

Juba paari esimese Uue Korra aastaga hakkasid mitmed selle algsed toetajad režiimile vastanduma. Uut Korda toetas vaid väike osa tsiviilelanikkonnast ja sõjavägi. Demokraatlik liikumine Uus Režiim, mis sundis 1998. aastal Suharto tagasi astuma, on saanud negatiivse tähenduse. Seda kasutatakse ka korruptsiooni ja onupojapoliitika iseloomustamiseks laiemalt.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stop talk of KKN. The Jakarta Post (24. august 2001).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Watson, C.W. (Bill), Of Self and Injustice. Autobiography and Repression in Modern Indonesia, Leiden 2006, KITLV, ISBN 9971-69-369-0
  • McGregor, Katharine E., History in Uniform. Military Ideology and the Construction of Indonesia’s Past, Leiden 2007, KITLV, ISBN 978-9971-69-360-2

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]