USS Franklin (CV-13)

Allikas: Vikipeedia
Franklin Mariaanide lähedal 1944. aasta augustis
Franklin Mariaanide lähedal 1944. aasta augustis
Teenistuskäik (Ameerika Ühendriigid) Flag of the United States.svg
Nimi: USS Franklin
Nimetatud (auks): Benjamin Franklin
Ehitaja: Newport News Shipbuilding
Vette lastud: 1942
Teenistuses alates: 31. jaanuar 1944
Teenistuse lõpp: 17. veebruar 1947
Saatus: müüdi 1966. aastal vanarauaks
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp: Essex-klassi lennukikandja
Veeväljasurve: 27 600 tonni (standard)
36380 tonni (täismass)
Pikkus: 266 m
Laius: 46 m
Süvis: 8.6 - 10.4 m
Kiirus: 33 sõlme (61 km/h)
Sõidukaugus: 27 000 meremiili (kiirusel 15 sõlme)
Meeskond: 2600 inimest
Lennuvahendeid: 90-100
Hüüdnimi: Big Ben


USS Franklin (CV/CVA/CVS-13, AVT-8) oli üks USA mereväe 24st Essex-klassi lennukikandjast, mis ehitati II Maailmasõja ajal ja viies laev mereväeajaloos, mis seda nime kandis. 1945. aasta märtsis sai laev Jaapani hävituslennukite rünnakus rängalt kannatada ja 724 meeskonnaliiget hukkus, laeva uppumist suudeti vältida ning ta suundus omal jõul remonti. USS Franklin on USA mereväe kõige raskemalt kannatada saanud lennukikandja, mis II Maailmasõja üle elas.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

19. märtsi õhurünnak[muuda | muuda lähteteksti]

Lennukikandja peale jaapanlaste õhurünnakut

Enne 19. märtsi koidikut oli Franklin liikunud kõigest 80 km kaugusele Jaapani põhisaartest. Laevalt startisid lennukid Honshūd ja Kobe sadamat pommitama. Laeva meeskond oli kuue tunni jooksul 12 koda lahinguhäire saanud ja kapten alandas ohutaset, et mehed süüa ja puhata saaksid, siiski jäeti valvesse õhutõrje meeskonnad. Ootamatult ilmus madalal olnud pilvedest välja kaks vaenlase lennukit, mis viskasid Franklini lennudekile kaks soomustläbistavat pommi. Üks pommidest maandus deki all olnud angaari ja teine tungis ahtris läbi kahe deki. Angaaris lõhkenud pomm tekitas suuri purustusi, lõi rivist välja juhtimiskeskuse ja tekitas suure tulekahju. Angaaris hakkas tulekahju ajal lõhkema ka seal asunud kütus ja laskemoon, mis halvendas olukorda veelgi. Põlevast angaarist pääses eluga kõigest kaks meeskonnaliiget.

Peale rünnakut oli olukord kriitiline: laev oli 13 kraadi kreenis, raadioside ei töötanud ja lisaks olid tulekahjud kontrolli alt väljas. Paljud meeskonnaliikmed olid üle parda lennanud, surnud või haavatud. Mereväe ametlikel andmetel hukkus tol päeval 724 meeskonnaliiget ja 265 said vigastada. Hiljem on ajaloolased hukkunute arvuks pakkunud 807 ja vigastatute omaks 487. See oli hukkunute arvu poolest halvim päev, mis ühele USA sõjalaevale osaks saanud. Sellest hullem oli ainult lahingulaev USS Arizona laskemoonaplahvatus Pearl Harbori rünnaku ajal, kus hukkus 1177 meest.

Siiski jäid sajad meeskonnaliikmed vabatahtlikult laevale, et see uppumisest päästa. Hukkunute arv oleks võinud olla suuremgi, kui meeskond poleks asunud kiiresti tulekahjusid kustutama ja haavatutele esmaabi andma. Laevale appi tulnud kergeristleja USS Santa Fe tõmbas merest välja üle parda paiskunud meeskonnaliikmed ja võttis pardale mittevajalikud meeskonnaliikmed ja haavatud. Siiski oli laeva päästmine raske ülesanne, sest peale raskete vigastuste oli ohuks ka laeva ruumidesse kogunenud kustutusvesi, mis ähvardas laeva uputada. Laev suudeti siiski päästa ja see on USA mereväe kõige raskemalt kannatada saanud lennukikandja, mis II Maailmasõja üle elas.

Parandustööd[muuda | muuda lähteteksti]

Raskeristleja USS Pittsburgh pukseeris laeva lahinguväljalt eemale, kuni viimane suutis oma mootorid käima saada ja sõitis omal jõul New Yorki remonti. New Yorki suunati laev seetõttu, et USA Läänekalda remonditöökojad olid ülekoormatud kamikazede kahjustatud sõjalaevade parandamisega.

Peale sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Laev parandati ära, aga sõda sai vahepeal läbi ja laev aktiivsesse teenistusse enam ei naasnud. USS Franklin arvati teenistusest 1947. aastal välja ja kuigi merevägi soovis laeva moderniseerida, ei saanud need plaanid kunagi teoks ning laev lammutati 1966. aastal.