Tērvete vald
| Tērvete vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Tērvetes pagasts | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 92,5 km² | |
Elanikke: 1811 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 19,6 in/km² | |
| Keskus: Zelmeņi | |
 |
Tērvete vald (läti keeles Tērvetes pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Augstkalne, Bukaiši, Auri, Penkule ja Krimūnase vallaga ning Jelgava piirkonna Zaļenieki vallaga.
Valla pindala on 92,5 km². 2011. aastal oli seal 2036 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 1883 inimest. 2011. aastal elas vallas 1742 lätlast, 99 venelast, 65 valgevenelast, 9 ukrainlast, 20 poolakat ja 91 leedulast.[2] Valla keskus on Zelmeņi küla. Vallavanem on Māris Berlands.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Valla tänapäevane territoorium on kujunenud semgalite Tērvete muinasmaakonna aladele. Selle aladel asusid Auce (Autzhof), Bite (Bittenhof), Kalnamuiža (Hofzumberg) ja Steguli (Stehgulen) mõisade maad. Algselt kandis vald nime Kalnamuiža vald, Tērvete nime kannab see aastast 1925. 1935. aastal oli valla pindala 103,7 km².
1945. aastal moodustati vallas Prieži, Bite ja Tērvete külanõukogu, vald ise likvideeriti aga 1949. aastal. 1954. aastal liideti Tērvete kõlanõukoguga Prieži külanõukogu. 1961. aastal liideti Tērvete külanõukoguga Penkule külanõukogu Tērvete sovhoosi maad, ent Zemgale kolhoosi maad liideti Penkule külanõukoguga.[4]
1990. aastal moodustati külanõukogust vald. 2002. aastal liideti vald Tērvete piirkonnaga, 2021. aastast kuulub see aga Dobele piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla suuremad jõed on Tērvete jõgi, Skujaine ja Auce jõgi.
Looduskaitse all on Pasiļase Suur künnapuu, Klūnase paljandid, Gravenieki mets-pirnipuu, Nameji tamm, Vadoņise tamm, Tērvete nõmme männid, Tērvete nõmme kuused, Amatnieki toomingas, Iļļēni pärn, Annele pärn, Ķesteri männid, Pļavenieki Väike mänd, Pļavenieki Suur mänd, Auziņase tamm, Auziņase männid, Kalnamuiža tammed, Kalnamuiža männid, Sanatooriumi tamm, Sanatooriumi männid, Tērvete Nõokuusk, Tērvete "Sprīdīši" dendraarium, Rootsi mäe männid, Mezmalieši suur tamm, Mezmalieši aasatamm, Tukumieši Pikk künnapuu, Tukumieši Vana künnapuu, Vecgaviļase tamm, Stēguli tamm ja Steguli Kalmistutamm. Lisaks kasvab vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valda jäävad osaliselt Skujaine ja Svētaine oru kaitseala ning Tērvete looduspark.[5]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Tērvete sanatoorium ja selle park ning bareljeefid, Pahlenite suguvõsa kabel, kirjandustegelase Jānis Rapa kodumaja Ķipi, keskaegne kindlus Rootsi mägi ehk Pühamägi, Kloostrimäe linnamägi, Tērvete Suhkrumäe linnaägi ja selle juures asuv linnaase, Stūri muinaskalmed, Maztišase muinaskalmed, kirjanik Anna Brigadere elupaik, Pļavnieki asulakoht ning muinaskalmed, ja Kalnamuiža luteri kirik.[6] Kohaliku kaitse all on Ķesteri muinaskalmed, Sapņi muinaskalmed, Līgase muinaskalmed ja sealne hiiepaik, ohvrikivi, Tērvete sanatooriumi aia keskaegne kalmistu ning Vecstēgule mõisa häärber.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Vallas on kuus küla. Valla keskus Zelmeņi on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 304 elanikku. Sama staatusega on veel Tērvete 331 elanikuga aastal 2022. Kroņauce on staatusega lielciems ja aastal 2022 oli seal 468 elanikku. Veel kolm küla on staatusega mazciems: Jūles muiža, Klūnas 60 elanikuga aastal 2018 ja Mezmalieši 88 elanikuga aastal 2015.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
-
Klūnase paljand -
Valla maastik
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Dobeles novads
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2022. Vaadatud 26. oktoobril 2022.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. oktoober 2022. Vaadatud 26. oktoobril 2022.
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Tērvete vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis