Mine sisu juurde

Tveri vürstiriik

Allikas: Vikipeedia

Tveri vürstiriik


Тверское княжество
12471485
Valitsusvorm monarhia
Pealinn Tver
Religioon õigeusu kirik
Peamised keeled vanavene

Tveri vürstiriik (ka Tveri suurvürstiriik; vene keeles Тверское княжество, Великое княжество Тверское) oli vürstkond tänapäeva Venemaa territooriumil Kirde-Venemaal Volga ülemjooksul aastatel 12471485.

Vene, Ukraina, Valgevene ja Kuldhordi alad 1250

Tveri vürstiriik eraldus 1240-ndail Vladimiri-Suzdali vürstiriigist ning tõusis tänu arenenud majandusele ja kaubateede suhtes soodsale asukohale tugevamate Vene vürstkondade hulka.

Novgorodi vabariik, Tveri vürstiriik ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik 13.–15. sajandini

Vladimiri-Suzdali vürstiriigi suurvürsti (1243–1246) Jaroslav Vsevolodovitši poja Vladimiri suurvürsti Jaroslav III (1263–1272) ja Tveri vürsti Jaroslav Jaroslavitši, poeg Mihhail II Jaroslavitšile, kui vanemale oleks pidanud minema pärilusjärgluse kohaselt suurvürsti tiitel. Kuldhordi khaan määras Vladimiri suurvürstiks Tveri Mihhail Jaroslavitš.

Tveris resideeriva suurvürsti valitsusajal nimetati Tveri vürstiriiki ka Tveri suurvürstiriigiks.

Aastatel 1304–1328 toimusid vallutussõjad Tveri vürstiriigi ja Moskva vürstiriigi vahel, mida juhtisid algselt Moskva vürst Juri Danilovitš ja pärast tema surma ta vend Joann Danilovitš ehk Ivan Kalita. Pärilussõja aluseks oli pärast Vladimiri suurvürsti Tveri Andrei Aleksandrovitši surma mõlema osapoole taotlused suurvürsti tiitlile Vene aladel, nii Moskva vürstiriigi vürsti Juri Danilovitši, kui ka tema onu tugeva Tveri vürsti Mihhail Jaroslavitši poolt.

Tveri vürst osales Moskva vürstiga võimuvõitluses Vene alade valitsemise eest Kuldhordi valitseja jarlõkki all. Aastatel 1305–1318 oli Tveri vürst Mihhail Jaroslavitš Vladimiri suurvürst. 1317. aastal Tveri lähedal Bortenevo lahingus Tveri vägede, mida juhtis Tveri vürst Mihhail Jaroslavitš ja Moskva vürsti vägede, mida juhtis vürst Juri Danilovitš ning Kuldhordi vägede, mida juhtis Kavgadõi lahingu võitsid Tveri väed.

1318. aastal õnnestus aga Moskva vürstil Juri Danilovitšil diplomaatilisi vahendeid kasutades saavutada poolehoid uue khaani juures Kuldhordis ja ning abielluda Kuldhordi khaani Uzbek-khaani õega ning saavutada, Vladimiri suurvürsti Mihhail II Jaroslavitši hukkamise Kuldhordis ja ka enda tunnistamist 1319. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suurvürstina. Pärast 1325. aastal Daniili ja Tveri vürsti Mihhaili poja Dmitri Mihhailovitši vahel toimunud järjekordset võitlust, mille käigus Dmitri tappis Daniili, viis Joann Danilovitš 1327. aastal läbi karistuseks sõjakäigu Tveri vürstiriigi maadel ning määrati 1328. aastal ustavuse eest mongoli-tatari Kuldhordile ka Moskva suurvürst. Vladimiri suurvürstiks suurkhaani Uzbeki jarlõki alusel.

1362. aastal lõid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi väed otsustavalt Kuldhordi Siniste Vete lahingus Lõuna-Bugi ääres, misjärel liideti tänapäeva Ukraina piirkonnad kuni Dnepri suudmeni ja Kuldhord lakkas endast Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile ohtu kujutamast. Algirdas (13451377) laiendas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni ja 50 miili kaugusele Moskvast ning oli üks Euroopa suuremaid riike. Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist, toetas Leedu suurvürst Tveri vürste ja suurvürst Algirdas korraldas kolm sõjakäiku Moskva vürstiriigi vastu (1368, 1370, 1372).

Venemaa alad 1389. aastal

1485. aastal läks vürstiriik Moskva suurvürstiriigi koosseisu.

Vürstiriigi valitsejad

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]