Tsentraalse valu sündroom
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2022) |
Tsentraalse valu sündroom (ka keskse valu sündroom; inglise keeles central pain syndrome, ICD9 kood 338.0, ICD10 kood G89.0) on neuroloogiline seisund, mis seostub kesknärvisüsteemi niisuguse kahjustuse või talitlushäirega, mis põhjustab valusüsteemi ülitundlikkuse. Valu tugevus ja kahjustatud piirkondade ulatus sõltub kahjustuse põhjusest.
Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]
Valu võib piirduda konkreetse kehaosaga või levida üle kogu keha. See on tavaliselt püsiv, mõõdukas kuni tugev valu. Sageli süvendavad valu puudutused, liikumine, emotsioonid, õhurõhu ja temperatuuri muutused (tavaliselt külm), ning veel paljud sarnased "ajendid". Kõige levinum tunne on põletav valu, kuid esinevad ka torkiv valu, survetunne, ülitugevad valuhood, püsiv terav valu jms. Valusündroomist mõjutatud kehapiirkondade tundlikkus võib väheneda. Enamasti, ehkki mitte alati, mõjutab tsentraalse valu sündroom eelkõige kehatüvest kaugemal asuvaid kehaosi, näiteks käe- ja jalalabasid, kust see võib levida ülejäänud kehasse. Tugevamatel juhtudel võib sündroom põhjustada selliseid tugevaid reaktsioone nagu lakkamatu iiveldus ja oksendamine. Valu võib põhjustada ka hüperventilatsiooni ning tõsta vererõhku.[1]
Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]
Kesknärvisüsteem võib saada kahjustusi seoses jäsemete amputatsiooni, traumade, seljaajukahjustuste, kasvajate ja insuldiga, immuunsüsteemi häiretega või selliste haigustega nagu polüskleroos (sclerosis multiplex), Parkinsoni tõbi, Graves'i haigus või Addisoni haigus, reumatoidartriit ja epilepsia.[2] Sündroom võib välja kujuneda mitme kuu või isegi aasta vältel pärast kesknärvisüsteemi kahjustumist.[3]
Diagnostika[muuda | muuda lähteteksti]
Tsentraalse valu sündroomi diagnoos põhineb iseloomulike sümptomite kindlakstegemisel, patsiendi üksikasjalikul anamneesil, põhjalikul kliinilisel hindamisel ja mitmesugustel spetsiaalsetel testidel. Tsentraalse valu sündroomi kahtlustatakse isikutel, kes kaebavad valu või muude ebanormaalsete tajude üle pärast kesknärvisüsteemi vigastusi. Enne tsentraalse valu sündroomi diagnoosimist võib osutuda vajalikuks teiste võimalike valu põhjustavate seisundite välistamine.[4]
Ravi[muuda | muuda lähteteksti]
Valuvaigistitega saab keskvalu sündroomi korral sageli valu leevendada, kuid mitte täielikult. Abi võib olla tritsüklilistest antidepressantidest (nt nortriptüliin) või antikonvulsantidest (nt neurontiin (gabapentiin)). Valu näib vähendavat ka stressi vähendamine.[2] Regulaarseks leevenduseks kasutatakse vahel kogu kehapikkuses kuumutuspatju või sooja vanni.
Prognoos[muuda | muuda lähteteksti]
Tsentraalse valu sündroom ei ole fataalne, kuid põhjustab enamikul inimestel kroonilist valu ja kannatusi.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Bowsher, David (1996), "Central pain: clinical and physiological characteristics", Journal of Neurology, Neurosurgery, and Psychiatry, kd 61, nr 1, lk 62–69, DOI:10.1136/jnnp.61.1.62, PMC 486461
- ↑ 2,0 2,1 2,2 National Institute of Neurological Disorders and Stroke (13. jaanuar 2011). "NINDS Central Pain Syndrome Information Page". Ninds.nih.gov. NIH. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2016. Vaadatud 6. veebruar 2014.
- ↑ Ratini, Melinda (2. märts 2013). "Pain Management: Central Pain Syndrome". WebMD. NIH. Vaadatud 6. veebruar 2014.
- ↑ "Central Pain Syndrome - NORD (National Organization for Rare Disorders)". NORD (National Organization for Rare Disorders) (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2018. Vaadatud 8. juuni 2017.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Canavero S, & Bonicalzi V (2007) Central pain syndrome. New York: Cambridge university press (1st ed) ISBN 0-521-86692-8 (2011)