Tsentraalse valu sündroom

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tsentraalse valu sündroom (ka keskse valu sündroom; inglise keeles central pain syndrome, ICD9 kood 338.0, ICD10 kood G89.0) on neuroloogiline seisund, mis seostub kesknärvisüsteemi niisuguse kahjustuse või talitlushäirega, mis põhjustab valusüsteemi ülitundlikkuse. Valu tugevus ja kahjustatud piirkondade ulatus sõltub vigastuse põhjusest.

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Valu võib piirduda konkreetse kehaosaga või levida üle kogu keha. See on tavaliselt püsiv, mõõduka kuni tugeva intensiivsusega. Sageli süvendavad valu puudutused, liikumine, emotsioonid, õhurõhu ja temperatuuri muutused (tavaliselt külm), ning veel paljud sarnased "ajendid". Kõige levinum tunne on põletav valu, kuid esinevad ka torkiv valu, survetunne, ülitugevad valuhood, püsiv terav valu jts. Valusündroomist mõjutatud kehapiirkondades võib puutetundlikkus langeda. Enamasti, ehkki mitte alati, mõjutab tsentraalse valu sündroom eelkõige kaugemaid kehaosi nagu käe- ja jalalabad, kust see võib laieneda ülejäänud kehasse. Tugevamatel juhtudel võib sündroom põhjustada tugevaid reaktsioone nagu lakkamatu iiveldus ja oksendamine. Valu võib põhjustada ka hüperventilatsiooni ning tõsta vererõhku.[1]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Kesknärvisüsteemi kahjustused võivad tuleneda autoõnnetustest, jäsemetest amputatsioonist, traumadest, seljaaju vigastustest, kasvajatest, insuldist, immuunsüsteemi häiretest või haigustest nagu sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi, Graves'i haigus või Addisoni haigus, reumatoidartriit ja epilepsia.[2] Sündroom võib välja kujuneda mitme kuu või isegi aasta vältel pärast kesknärvisüsteemi vigastust või kahjustumist.[3]

Diagnostika[muuda | muuda lähteteksti]

Tsentraalse valu sündroomi diagnoos põhineb iseloomulike sümptomite kindlakstegemisel, patsiendi üksikasjalikul anamneesil, põhjalikul kliinilisel hindamisel ja mitmesugustel spetsiaalsetel testidel. Tsentraalse valu sündroomi kahtlustatakse isikutel, kes kaebavad valu või muude ebanormaalsete tajude üle pärast kesknärvisüsteemi vigastusi. Enne tsentraalse valu sündroomi diagnoosimist võib osutuda vajalikuks teiste võimalike valu põhjustavate seisundite välistamine.[4]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Valuvaigistid annavad keskvalu sündroomi all kannatavate inimeste valule sageli leevendust, kuid ei vabasta sellest täielikult. Kasulikud võivad olla tritsüklilised antidepressandid nagu nortriptüliin või antikonvulsandid nagu neurontiin (gabapentiin). Valu näib vähendavat ka stressitaseme alandamine.[2] Regulaarseks leevenduseks kasutatakse vahel kogu kehapikkuses kuumutuspatju või sooja vanni.

Prognoos[muuda | muuda lähteteksti]

Tsentraalse valu sündroom ei ole fataalne, kuid põhjustab enamikul inimestel kroonilist valu ja kannatusi.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Central pain: clinical and physiological characteristics, doi:10.1136/jnnp.61.1.62, http://jnnp.bmj.com/cgi/content/abstract/61/1/62 
  2. 2,0 2,1 2,2 National Institute of Neurological Disorders and Stroke (13. jaanuar 2011). "NINDS Central Pain Syndrome Information Page". Ninds.nih.gov. NIH. Vaadatud 6. veebruar 2014. 
  3. Ratini, Melinda (2. märts 2013). "Pain Management: Central Pain Syndrome". WebMD. NIH. Vaadatud 6. veebruar 2014. 
  4. "Central Pain Syndrome - NORD (National Organization for Rare Disorders)". NORD (National Organization for Rare Disorders) (en-US keeles). Vaadatud 8. juuni 2017. 

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Canavero S, & Bonicalzi V (2007) Central pain syndrome. New York: Cambridge university press (1st ed) ISBN 0-521-86692-8 (2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]