Mine sisu juurde

Trumau

Allikas: Vikipeedia
Trumau
Trumau kihelkonnakirik
Vapp
Vapp

Pindala: 18,6 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 3640 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 48° 0′ N, 16° 21′ E
Asend Badeni ringkonnas
Trumau (Austria)
Trumau

Trumau on vald (Marktgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Badeni ringkonnas.

Triestingi jõgi voolab läbi Trumau. Asula paikneb Viini nõo edela- ja kirdeosa vahel, merepinnast 202 m kõrgemal.

Asula rajati hiliskeskajal Babenbergist Leopold IV kingitusena Heiligenkreuzi kloostrile.

Keskülemsaksa sõna 'drum' tähendab otsatükki. Trumau puhul võiks see tähendada heinamaa lõppu. Iidsetes dokumentides ilmub Trumau järgmistes versioonides: aastatel 1137–1340: Trumowe, 1139. aastal Drumau, 1178. aastal Drumawe, aastatel 1233–1294 Drumowe, aastatel 1303–1306 Drumbuowe, 1340. aastal Drumenaw, 1380. aastal Drumpnaw, 1388. aastal Drumpnow, 1463. aastal Thrumbaw. Kuulujutt on, et elanike seas nimetati seda sageli 'drumðo'.

Kultuur ja vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnakirik

[muuda | muuda lähteteksti]

Juba enam kui 840 aastat on Trumau kihelkonnakiriku ja tsistertslaste kloostri vahel olnud ühendus. Vastureformatsiooni käigus Habsburgide valitsusajal loodi palju kihelkondi. Keiser Rudolf II ja piiskop Urban said 1583. aastal abt Udalrich Molitorilt loa Trumau kihelkonnakiriku ehitamiseks. Nad leppisid patronaažis kokku aasta hiljem. Sel ajal oli Trumau kihelkond Traiskircheni kihelkonna kontrolli all, mis liideti Melki kloostriga. Heiligenkreuzi abt korraldas kiriku ehituse, mille siis tõendavalt ehitas ehitusmeister "Maister Andre Stuber zu Paden". Nikerdustöid teostasid itaallastest vennad Elias ja Alexius Payos, kes olid selle töö meistrid, kloostri enda delftist. Kirik valmis abt Johannes Ruoffi juhtimisel ja piiskop Hector von Passau pühitses selle 22. veebruaril 1588 sisse. Selle kaitsepühak on Ristija Johannes.

Trumau linnus on vallikraaviga linnus Trumaus Alam-Austrias. Algusest peale on see olnud Heiligenkreuzi tsistertslaste kloostri omanduses. Linnuse kinkis Babenbergi markkrahv Leopold IV 1138. aastal. 12. sajandil ehitasid tsistertslased sinna, kus praegu seisab linnus, mõisahoone. Sel ajal on seal ilmselt olnud ka veekraav, ülevoolukanal ja veskiojaga veski. Tsistertslased tegelesid seal põllumajanduse, viinamarjakasvatuse ja lambakasvatusega. 1. Austria-Türgi sõja lõpupoole ehitati hoov aastatel 1548–1558 uuesti üles, kuna 1548. aastal hävis mõis täielikult. Ungari mässulised põletasid hoone 1621. aastal Habsburgide-vastase mässu ajal maha. 1650. aastal korraldas abt Michael Schnabel linnuse ümberehituse, mis lõpetati 1667. aastal. Keiser Leopold I viibis mitu korda Trumau linnuses. Alates 1959. aastast on lossis ka päikesekell. 5. Austria-Türgi sõja ajal sai loss 1683. aastal tugevalt kannatada. Ümberehitamise käigus muudeti torne põhjalikult. Edaspidised tulekahjud nagu 1811. ja 1880. aastal kahjustasid lossi ikka ja jälle. Viimased restaureerimistööd toimusid aastatel 1993–1995. Sisehoovist avastati kaks päikesekella. 2009. aastal kolis Trumau lossi Rahvusvaheline Teoloogiainstituut.