Trakai

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Trakai


Pindala: 11,5 km²
Elanikke: 5400 (2019)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 54° 38′ N, 24° 56′ E
Trakai (Leedu)
Trakai

Trakai (Helifaili info leedu ) (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus. Asub 28 km Vilniusest läänes Galvė, Akmena, Skaistise, Totoriškise, Luka, Gilušise, Babrukase, Lovka, Nerespinka ja Plomėnai järvede vahel.

Linnas on jahisadam ja Trakai raudteejaam. Linna lõunaosas on kultuurimaja, rajooni keskhaigla, polikliinik ja postkontor, linnas on ka raamatukogu.

Linn on tuntud seal asuva Trakai linnuse järgi. Linnas asub ka teine Trakai linnus. Linnas on Trakai ajaloomuuseum, seal asub Trakai rahvuspargi administratsioon. Linna piiridesse jäävad Užutrakise mõisa ja Totoriškėse mõisa hoonetekompleksid. Sealne katoliku kirik valmis aastal 1409, õigeusu kirik aastal 1863. Trakai kenesa valmis XVIII sajandil.

Haridust annavad Trakai spordiinternaatkool, gümnaasium, keskkool, algkool ja Leedu politseikool. Seal tegutseb Trakai kuninglik kammerteater. Linnas on sakraalkunsti näitus ja karaiimide etnograafia näitus.

Linna nimi tuleneb sõnast trãkas, mis tähendab metsas asuvat kõrgemat paika, raiesmikku või põlendikku, ka metsa all kasvavat puhmastikku.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogiliste leidude põhjal olid Trakai alad asustatud esimesel aastatuhandel eKr. Praegune linn ei pärine siiski mitte sellest asustusest. Trakai nime kandis varem praegune Senieji Trakai küla, kus asus Leedu suurvürstide linnus. Praeguse Trakai aladele rajas esimese linnuse XIV sajandi teisel aastakümnel Kęstutis ja aastaks 1375 oli see Vilniuse järel Leedu alade (kuigi mitte kogu suurvürstiriigi) tähtsuselt teine keskus. Aastaks 1409 valmis Trakai teine linnus, mis oli Vytautase residentsiks.

Vytautas asustas ka karaiimide pärimuse kohaselt linnuse kaitseks Krimmist 380 peret Trakaisse.[2] Linnas elavate tatarlaste pärimuse kohaselt asusid sinna ka Kuldhordi eest koos khaan Tohtamõšiga pagenud tatarlased.[3]

Aastal 1409 sai Trakai ka Magdeburgi õigused, samal aastal avati linnas kihelkonnakool.[4] XV sajandil valmis ka linna raekoda. Aastal 1413 kujunes linn Trakai vojevoodkonna halduskeskuseks.

Alates XVI sajandi algusest hoiustati Trakais Leedu suurvürstiriigi arhiivi ehk Leedu Meetrikat. XVI ja XVII sajandil hakkas linna tähtsus poliitilise, kaubandus- ja kultuurikeskusena vähenema. Aastal 1609 põöetasid katoliku fanaatikud maha kohaliku mošee, sünagoogi ja protestantide pühakoja.[5] XVII sajandi keskel oli linn Vene-Poola sõja ajal mitu aastat Moskva okupatsioonivägede valduses; sel ajal laastati linn ja põletati see maha. Ühtlasi purustati ka mõlemad Trakai linnused.[6] Trakai põletati maha ka Põhjasõja ajal.

Tsaariajal oli asula venekeelne nimekuju Новые Троки[7] või Троки.[8] Linn kuulus Vilno kubermangu ja oli Troki maakonna halduskeskus.

Aastal 1915 purustas Saksa sõjaväe kahurituli Trakai kesklinna. Sõdadevahelisel ajal kuulus Poola koosseisu. Aastal 1924 asutati sinna õpetajate seminar, kus koolitati pedagooge [Vilniuse ümbruskonna algkoolide tarbeks. Linnas asus ka Piirivalvekorpuse Trakai pataljon. Aastal 1938 avati linnas karaiimide muuseum.

Aastal 1946 liideti Trakaiga suur osa selle ümbruskonna alasid. Aastal 1854 eraldati sellest Senieji Trakai ümbruskonna alad. Aastal 1960 moodustati Trakai maastikukaitseala, aastal 1991 aga Trakai rahvuspark. Nõukogude perioodil rajati linna kämping, jahtklubi, turismibaas ja kaks puhkebaasi.

Linn oli 2020. aastal Leedu kultuuripealinn.[9]

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1267 (1804)
  • 2191 (1870)
  • 2800 (1897)
  • 2390 (1901)
  • 2530 (1931)
  • 3100 (1939)
  • 3100 (1959)
  • 4677 (1970)
  • 6000 (1976)
  • 5763 (1979)
  • 6703 (1989)
  • 5725 (2001)
  • 4933 (2011)
  • 5400 (2019)

2011. aastal olid 66,53% elanikest leedulased, 19,01% poolakad, 8,8% venelased, 1,44% valgevenelased, 0,63% ukrainlased ja 0,59% tatarlased.[10]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Algirdas Vaclovas Patockas
Seraja Šapšal
Vassili I ja Leedu Sofia

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.trakuseniunija.lt/traku-seniunija/trak-seninijos-gyventoj-skaiius
  2. Dovile Troskovaite. Identity in Transition: The Case of Polish Karaites in the first half of the 20th century. University of Klaipeda (Lithuania) 2013 lk. 210
  3. Конопацкий Ибрагим, Белорусские татары: историческая судьба народа и культуры
  4. Steponas Maculevičius, Doloresa Baltrušiene, Znajomość z Litwą. Księga tysiąclecia. Tom pierwszy. Państwo, Kraštotvarka, Kaunas, 1999, ISBN 9986-892-34-1, lk. 26.
  5. J. Kiełpiński "Pogoń za Litwą. Sześćset lat po Grunwaldzie" PIW 2010 a.
  6. Городския поселения в Российской империи: Том первый
  7. Троки. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, ТKd. 33А (66) : Томбигби — Трульский собор. С.-Петербургъ, 1901., 887 lk.
  8. роки. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 224 lk..
  9. Išrinktos 2020, 2021, 2022 metų Lietuvos kultūros sostinės
  10. http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]