Tondisaar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tondisaar

Tondisaar (ka Võnnsaar, Vanasaar, Vennasaar, Mullikasaar, Aanisaar, Järvesaar, Järküla saar, Roosisaar) on saar Võrtsjärve lõunapoolses kolmandikus Valguta ja Soe vahelisel joonel, umbes 3 kilomeetrit kummastki kaldast, järve põhja-lõuna suunas läbival Tartu ja Viljandi maakonna piiril. Kuulub Viljandi valla Maltsa küla koosseisu, kuid maa-ameti andmebaasis jääb täpne kuuluvus ebaselgeks. Saare lõunakülg on kuni 100 meetrit pikk ja pindala pool hektarit.

Tondisaar on tõenäoliselt viimase jääaja moodustis – aluspõhjaline jäänukvorm, mis on aja jooksul erosiooni mõjul väiksemaks kulunud. Saarel ja saare ümber leidub palju kive, mis ohustavad paadisõitjaid, parim randumispaik asub kirdes.

Saare pindala on alla poole hektari ning see ulatub vaid mõne meetri üle järvepinna. Saarel kasvab üks kuusk, üks seedermänd, kaski, pärnasid, lepavõsa ja kibuvitsapõõsaid, laugeid kaldaid katab ja ümbritseb roostik. Saarele on rajatud linnuvaatlustorn, lõkkeplats ja mõned varjualused külastajatele.

Linnustik[muuda | muuda lähteteksti]

Tondisaar lõunaküljest, puudel on näha kormoranide pesad

Tondisaarel pesitsevad jõgitiirud, naeru-, kala- ja hõbekajakas ning tuttvart. Pesitsemas on nähtud ka sinikael- ja luitsnokk-parti, jääkosklat, rägaparti ja tuttpütti. Tondisaar on ainuke sisemaal asuv koht, kus alates 1990. aastate keskpaigast pesitsevad kormoranid. 2004. aasta aprillis loendati puude otsas 25 kormoranipesa, millest osa võis olla maha jäetud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arheoloogide arvates võis muinasajal Tondisaarel asuda püha hiiesalu. Tondisaarega on seotud muistendid raiutud puude hingedest. Rahvasuu pajatab, et sinna olevat saadetud ohvrikohtadest välja aetud vaimud, tondid ja vanapaganad. Ühele keset saart teeraja ääres paiknevale kivile omistavad rahvajutud erilist väge. Rannikul asuvat kivihunnikut on peetud maausuliste kabeliks; ilmselt on kivid siiski kokku kandnud lagunev järvejää.

20. sajandi algul oli Tondisaar populaarne puhke- ja peokoht. Tänapäeval on Võrtsjärve sihtasutus saarele rajanud puhkekoha lõkkeplatsi ja grillimisvõimalusega, kuid puhkajad peaksid arvestama, et tegu on kaitsealuse piirkonnaga, kus tuleb hoiduda häirimast pesitsevaid linde.

20. sajandi keskpaigas töötas Tondisaarel mõnda aega kohalik majakas, selle raudsõrestiktorn on säilinud (2009).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]