Thíra

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib saarest; saarestiku kohta vaata artiklit Thíra saared; buda munga kohta vaata artiklit Thera (munk).

Thíra (Kreeka)
Thíra
Asukoht Kreekas
Satelliidipilt Thíra saarestiku saartest. Paremal Thíra saar.
Vaade Firále põhjast

Thíra [uuskreeka keeles Θήρα ehk Σαντορίνη Santoríni; Vana-Kreeka kontekstis Thera (vanakreeka keeles Θήρα)] on väike sirbikujuline vulkaaniline saar Egeuse mere lõunaosas umbes 200 km Kreeka mandriosast kagus ja umbes 100 km Kreetast põhja pool, Küklaadide saarestiku kõige lõunapoolsem saar, Thíra saarestiku peasaar.

Saare pindala on 73 km² ja elanikke on 2011. aasta seisuga 15 550. Saare keskus on Firá.

Saar on mägine ja üle 300 meetri kõrge. See koosneb paljudest tahkunud laava kohtidest. Saare sisemine külg on kõrge ja selle harjal paiknevad suuremad asulad. Väliskülje (põhja, ida ja lõuna) suunas on saar kaldu ning väliskülje rannad on madalad ja tasased. Rannaliiva värv sõltub sellest, missugune laavaliht selles kohas paljandub: nii on saarel Punane rand, Must rand ja Valge rand. Tumedatel randadel on veetemperatuur kõrgem, sest tume liiv kogub endasse soojust.

Thíra on jäänus tohutust vulkaanilisest plahvatusest, mis hävitas varase asustuse ning tekitas praeguse kaldeera, mis hõlmab peale Thíra väiksemad saared Thirasía ja Asprónisi. Thíra vulkaanipurse hävitas II aastatuhande keskpaiku eKr oletatavasti Kreeta kõrgkultuuri. Knossose palee mattus nagu paljud teisedki toonase Kreeta asulad ja linnad paksu tuhakorra alla. Enamik asustusest kadus[1].

Väljakaevamised algasid 1967. aastal professor Spyridon Marinatose juhendamisel. Välja kaevati ainult suure linna (Akrotiri) lõunaserv, kuid sealt leiti mitmekorruseliste ehitiste kompleks, tänavad ja väljakud ning kuni 8 meetri kõrguse linnamüüri jäänused. See polnud palee, nagu neid on leitud Kreetal, kuid väljapaistev müürsepatöö ja kaunid seinamaalid näitavad, et seal polnud ka kaupmeeste laod. Leitud kangakudumistöökoda annab alust oletada ekspordile suunatud riidekudumist.

I aastatuhande alguses eKr sai saar uue asustuse: doorlased. Umbes 630 eKr asutasid teeralased Liibüasse Kürenaika koloonia. Kuigi saare asukad olid doorlased, kuulus Thira Ateena mereliitu. 3. ja 2. sajandil eKr oli seal Ptolemaioste laevastiku tähtsaim tugikoht. 2. sajandi alguses eKr toimus jälle vulkaanikatastroof.[2]

Looduse ilu ja ööelu tõttu on Thíra turistide seas populaarne.

Saare varasem nimi oli Kallista ('kõige ilusam').

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Busch, Niels-Peter Granzow (1. september 2023). "Atlantise katastroofi ohvrid hakkavad lõpuks välja ilmuma". Imeline Ajalugu. Vaadatud 8. jaanuaril 2024.
  2. "Antiigileksikon", 1. kd., lk. 224

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]