Termopüülide lahing

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Termopüülide lahing
Osa Teisest Pärsia sissetungist Kreekasse ja Kreeka-Pärsia sõdadest
Scene of the Battle of the Thermopylae.jpg
Lahingut kujutav John Steeple Davise illustratsioon 19. sajandist
Toimumisaeg 20 august või 8–10. september 480 eKR
Toimumiskoht Termopüülid, Kreeka
38° 47′ 48″ N, 22° 32′ 12″ E
Tulemus Pärsia võit
Osalised
Vana-Kreeka linnriigid Standard of Cyrus the Great (Achaemenid Empire).svg Pärsia suurriik
Väejuhid või liidrid
Leonidas I  
Demophilius Thespiast  
Xerxes I
Mardonios
Artapanus
Jõudude suurus
Kaotused
4000 (Herodotos)[12] u 20 000 (Herodotos)[13]

Termopüülide lahing (kreeka keeles Μάχη τῶν Θερμοπυλῶν, Máchē tōn Thermopylōn) võideldi 480. aastal eKr Termopüülide (Thermopylae; 'soojad väravad') maakitsikusel Sparta kuninga Leonidas I juhitud Vana-Kreeka linnriikide ühendväe ja Pärsia suurriigi suurkuninga Xerxes I armee vahel. Lahing toimus augustis või septembris, osana Teisest Pärsia sissetungist Kreekasse, ja kestis kokku kolm päeva, kulgedes samaaegselt Artemisiumi merelahinguga.

Pärsia suurkuninga Dareios I käsul ettevõetud esimene sissetung Kreekasse leidis aset juba kümmekond aastat varem, kuid ebaõnnestus osaliselt seoses ateenlaste võiduga 490. aastal eKr toimunud otsustavas Maratoni lahingus. 480. aastaks eKr oli Dareiose poeg, kuningas Xerxes I kogunud suure sõjaväe ja laevastiku ning asus uuele sõjakäigule eesmärgiga vallutada kogu Kreeka. 481. eKr Kórinthose linnas toimunud Vana-Kreeka linnriikide esindajate kongressil otsustati pärslaste vastu luua ühisrinne. Lahingukoha, milleks oli umbes 15 meetrit lai mägede ja mere vahel kulgev Termopüülide kitsastee,[14] valis eelenevalt välja Ateena väejuht Themistokles, kelle strateegia nägi ette pärslaste edasitungi samaegset peatamist kitsastel läbipääsudel nii maal kui merel (Euboia saare lähedal Artemisiumi väinades), et vältida armee toetamist laevastiku poolt.[3]

480. aasta eKr keskpaigal võttis hinnanguliselt 7000-meheline kreeklaste vägi maakitsikusel kaitsepositsioonid sisse. Pärslaste vägi, mis kaasaegsete ajaloolaste arvates koosnes umbes 120 000 – 300 000 mehest (antiiksete allikate järgi rohkem kui kahest miljonist), saabus augusti lõpuks või septembri alguseks. Suures vähemuses kreeklased hoidsid oma positsioonidelt pärslasi edukalt tagasi, põhjustades ründajatele märkimisväärseid kaotuseid. Lahingu teisel päeval soostus kohalik elanik Ephialtes Trachisest tasu eest pärslastele näitama mägiteed, mis viis kreeklaste lahingurivi taha.[15] Kuulnuna mägiteed pidi lähenevast Pärsia väesalgast ja teades, et nende positsioone pole enam võimalik kaitsta, saatis Leonidas enamiku kreeklaste väest tagasi lõunasse, jäädes ise 300 spartalase ja 700 thespialasega nende taganemist katma, võideldes järgnenud lahingus surmani. Herodotose järgi jäid taganemist katma veel 400 teebalast, kuid enamik neist alistus.[16][17][18]

Artemisiumi poolsaare lähistel merelahingus pärslaste vastu kreeka laevastiku juhtinud Themistokles taandus Termopüülide langemisest kuuldes Salamína (Salamise) saareni, et seada seal Peloponnesose poolsaare hoidmiseks sisse uus kaitseliin, enamvähem ühel joonel ülejäänud Kreeka linnriikide maaväe poolt blokeeritud Kórinthose maakitsusega. Sõjakavalusega meelitas Themistokles Pärsia laevastiku taaskord ründama ja lõi selle Salamise merelahingus puruks. Kartes Kreekas lõksu jääda, tõmbas Xerxes enamiku oma väest tagasi Väike-Aasiasse, jättes väejuht Mardoniose Kreeka vallutamist lõpule viima. Järgmisel aastal toimunud Plataia lahingus said Kreekasse jäänud Pärsia väed kreeklastelt otsustavalt lüüa.

Nii antiikajal kui ka tänapäeval on Termopüülide lahingut kujutatud vapruse sümbolina, kuid ka sõjanduses esmaklassilise näitena maastiku taktikalisest kasutamisest ning sõdurite hea väljaõppe olulisusest.

Lahingu mälestamine[muuda | muuda lähteteksti]

Simonidese epigrammid[muuda | muuda lähteteksti]

Lahingu ja selles langenute mälestuseks kirjutas Keose saarelt pärit poeet Simonides kolm epigrammi, mis raiuti kalmudele asetatud mälestuskividele.[19] Epigrammide teksti kirjutas hiljem üles Herodotos.[20]

Epigramm kõigile lahingus langenud kreeklastele

Kord võitlesid siin neli tuhat Peloponnesose meest kolme miljoni vastu (tõlk. Lii Tõnismann)[21]

μυριάσιν ποτὲ τῇδε τριηκοσίαις ἐμάχοντο ἐκ Πελοποννάσου χιλιάδες τέτορες[22]

Epigramm spartalastele
Kaasaegne mälestuskivi Termopüülide lahinguväljas koos Simonidese epigrammiga spartalastele.

Teine värss on pühendatud konkreetsemalt spartlastest Leonidase sõjameestele:

Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:
täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. (tõlk. Johannes Semper)[21]

Ὦ ξεῖν', ἀγγέλλειν Λακεδαιμονίοις ὅτι τῇδε
κείμεθα, τοῖς κείνων ῥήμασι πειθόμενοι.[23]

Epigramm Megistiasele

Kolmanda värsi kirjutas Simonides oma sõbra, Akarnaniast pärit ennustaja Megistiase mäletuseks, kes traditsioonilise käsitluse järgi nägi küll kreekalaste kaotust ette, kuid jäi sellegipoolest - hoolimata Leonidase katsetest teda koju tagasi saata - lõpuni kaitsjate kõrvale, hukkudes koos nendega.[24][25][26]

  • See on mälestusmärk kuulsale
  • Megistiasele, kelle tapsid kord
  • meedlased, kes ületasid Spercheiose
  • jõe;
  • ennustaja, kes küll nägi kurva
  • Saatuse lähenemist ette,
  • ei suutnud hüljata Sparta väejuhte. (tõlk. Lii Tõnismann).[26]
  • μνῆμα τόδε κλεινοῖο Μεγιστία, ὅν ποτε Μῆδοι
  • Σπερχειὸν ποταμὸν κτεῖναν ἀμειψάμενοι,
  • μάντιος, ὃς τότε κῆρας ἐπερχομένας σάφα εἰδώς
  • οὐκ ἔτλη Σπάρτης ἡγεμόνα προλιπεῖν.[27]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Roisman 2017, lk 36.
  2. Pausanias 10.20.1
  3. 3,0 3,1 Roisman & Yardley 2011, lk 227
  4. 4,0 4,1 Neiberg 2002, lk 8.
  5. Carey, Allfree & Cairns 2006, lk 31.
  6. Carey 2019
  7. Wilson 2013, lk 421.
  8. 8,0 8,1 "Battle of Thermopylae". Encyclopædia Britannica. Kasutatud 3. jaanuar 2019. Inglise keeles.
  9. Herodotos 7.185
  10. Cartledge 2013, lk 92.
  11. Barkworth 1993, lk 149–167.
  12. Herodotos 8.25
  13. Herodotos 8.24
  14. Phang, Spence, Kelly & Londey 2016, lk 548.
  15. Cartledge 2006, lk 127
  16. Spence 2002, lk 354.
  17. Buck 1979, lk 132.
  18. Jona Lendering. "Thermopylae (480 BCE)". Livius.org, 2005. Kasutatud 27. veebruar 2019. Inglise keeles.
  19. Molyneux 1992, lk 179.
  20. Herodotos 7.228.1
  21. 21,0 21,1 Matyszak 2010, lk 10.
  22. Herodotos 7.228.1 (kreeka keeles).
  23. Hose & Schenker 2015, lk 190.
  24. Romm 2014, lk 424.
  25. Mikalson 2004, lk 66.
  26. 26,0 26,1 Matyszak 2010, lk 9.
  27. Herodotos 7.228.3 (kreeka keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]