Tempo (kaater)
| Tempo | |
|---|---|
| Ajalugu | |
| Valminud | Tartu, 1936-1937 |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 11 m |
| Laius | 2,6 m |
| Süvis | 0,9 m |
| Veeväljasurve | 4,5 t |
| Peamasin | sisemootor Detroit Diesel 6-71 |
| Kiirus | ~ 15 sõlme |
Tempo on enne Teist maailmasõja Tartus ehitatud ja tänapäevani sõidukorras olevana säilinud lõbusõidukaater (toonases kõnepruugis mootorpaat).
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kaatri ehitasid Tartus ettevõtja ja muusik August Kruuvi ja tema abikaasa aastatel 1936–1937. Ehitusmaterjalid varus laevameister ise hoolikalt. Vette lasti 2. mail 1937. Kaatrit kasutati lotjade vedamiseks ja lõbusõitudeks Emajõel.
Okupatsioonivõimud konfiskeerisid Tempo 1940. aastal. Kaater oli Teise maailmasõja ajal Punaarmee ja Wehrmachti käsutuses, osaledes algul ka sõjategevuses. Viimaks 1944. aastal Eestist taandudes uputasid sakslased kaatri Emajõkke suubuvasse Ilmatsalu jõkke. Nõukogude uue okupatsiooniaja algul tõstis kaatri üles, remontis ja kasutas seda mõnda aega Tartu Ülikooli töötaja ja kommunist Punnar kaaskonnaga. Hiljem läks alus pärast mõneaastast seismist Nõukogude sõjaväelaste kätte, kes ei suutnud seda töökorda saada ning jäi lõpuks vedelema Univeri lauavabriku laoplatsile.
Lõpuks said algsed omanikud Tempo pärast pikki väntsutusi jälle enda kätte, taastasid, ehitasid peale kajuti ja lasid töökorras olevana 1973. aastal uuesti vette. Laeva ehitaja August Kruuv ise suri 1968. aastal ja kaatri eest hoolitsemist jätkas tema poeg Hando Kruuv. 1970.–1980. aastail kasutati kaatrit taas lõbusõitudeks Emajõel, noorte purjespordi toetamiseks ja ka veesuusatajate vedamiseks. 1990. aastal toetati Tempoga mitteametlikku Optimist-klassi purjejahtide Tallinn-Helsingi-Tallinn regatti, mispuhul transporditi kaater ka esmakordselt merevette.
Eesti taasiseseisvumise järel hoiti kaatrit veel senistes ülesannetes töös, kuid uuel aastatuhandel hakkas korrashoid käima omanikele pikkamisi üle jõu. 2007. aastal kaatrit enam vette ei lastud. Valdajad soovisid aga kindlasti haruldast alust säilitada ning võtsid eesmärgiks selle taastamise ja üleandmise Meremuuseumile.
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Kaater on ehitatud kvaliteetsest puidust. Kaared ja emapuu (kiil) ning ahtripeegel on tehtud tammepuust ja laudis männipuust. Kere on ruumikas, sisaldades ka kambüüsi ja 4–6 magamiskohta. Kaatri silla ehitamisel võeti arvesse Tartu kunagise ujuvsilla aluse laevasõidutee kõrgust.
Kaatril on olnud kolm eri tüüpi mootorit. Originaalis oli Junkersi bokser-diiselmootor, Nõukogude ajal mootor ZiS-5 ja 1970. aastatel pärast taastamist Detroit Dieseli rida-6 diiselmootor, mis saadi sõjas puruks lastud USA päritolu tankilt.