Tehnoloogia valmidusastmed

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tehnoloogia valmidusastmed (inglise keeles technology readiness levels või TRL) on kontseptsioon, mis võimaldab hinnata arendatava tehnoloogia küpsust ja seda, kui kaugel on tehnoloogia turuvalmidusest.

Mõiste võttis esmakordselt kasutusele 1980-tel NASA. Hiljem on tehnoloogia valmidusastmete kontseptsiooni kasutusele võtnud mitmed teisedki organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Komisjon. Kõige levinum on üheksa-astmelise skaala kasutamine.

Euroopa Komisjoni defineeritud tehnoloogia valmidusastmed on:

  1. tehnoloogia valmidusaste – uuritakse tehnoloogia põhiprintsiipe (näiteks alusuuringud ja kirjanduse ülevaated)
  2. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogiline kontseptsioon on sõnastatud (näiteks sõnastatakse vajalikud analüütilised uuringud ja katsed või nende läbiviimise metoodika)
  3. tehnoloogia valmidusaste – oluliste näitajate ja kontseptsiooni katseline tõestus (näiteks analüütilised ja laboratoorsed uuringud)
  4. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris (näiteks tehnoloogia komponentide projekteerimine, arendamine ja laboris testimine)
  5. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia on kontrollitud asjakohases keskkonnas (näiteks testimine simuleeritud keskkonnas, valmis prototüüp)
  6. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas (näiteks tehnoloogia toimimine tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas)
  7. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia (prototüüp) on testitud ja demonstreeritud töökeskkonnas (näiteks tehnoloogia on töökeskkonnas peaaegu täielikult toimiv)
  8. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia on valmis ja kontrollitud (näiteks tehnoloogia arendamine on lõpetatud ja integreeritud muude seotud süsteemidega)
  9. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia toimib töökeskkonnas (näiteks tehnoloogia on põhjalikult testitud töökeskkonnas ja täielikult integreeritud)

Tehnoloogia valmidusastmeid kasutatakse näiteks tehnoloogia arendamisel juhtimisotsuste tegemiseks, riskide hindamisel ning teadus- ja arendustegevuse rahastamisel.