Tartu Sõjaväeringkond
| Tartu Kaitseringkond Tartu Sõjaväeringkond | |
|---|---|
| Tegev |
1918–1937 1937–1940 |
| Riik |
 Eesti Vabariik |
| Kuuluvus |
Eesti Kaitsevägi Eesti sõjavägi |
| Haru | Eesti maavägi |
| Liik | territoriaalne sõjaväeringkond |
| Osa |
Kaitsevägede Staap Eesti sõjaväe 1. Diviis |
| Lahingud | Eesti Vabadussõda |
| Ülemad | |
| Praegune ülem | - |
| Võtmeisikud |
kolonel Villem-Kustav Marder Georg Leets Peeter Asmus |
Tartu Sõjaväeringkond (kuni 31. märtsini 1937 Tartu Kaitseringkond) asus Tartumaal.
Ringkonna esimene ülem oli kolonel Villem-Kustav Marder[1][2].
Ülemad
[muuda | muuda lähteteksti]- kolonel Villem Marder 1934[3], Tartu kaitseringkonna ülem
- kolonel Georg Leets 1934[4]−1939 (pärast seda Suurtükiväe inspektor)
- Peeter Asmus 1939–... (enne seda Kaitseliidu Tartu maleva pealik)
| Asutatud |
21. november 1918 1937 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud |
1937 1940 |
| Eesmärk | territoriaalne sõjaväeringkond |
| Asukoht | Tartu |
| Tegevuspiirkond | Tartumaa |
| Sõjaväeringkonna staabiülem |
staabiülema k.t. kolonelleitnant Johannes Soodla (–1934) staabiülema k.t. kolonelleitnant Martin Bergmann (1934–) staabiülema k.t. major Jüri Kõrge (1936–1939) kolonelleitnant Paul Villemi (1939–1940) |
| Peaorgan |
Kaitsevägede Staap Eesti sõjaväe 3. Diviis |
| Emaorganisatsioon | Eesti maavägi |
Riigivanema otsusega 1940. aastast, alates 1. veebruarist jaotati Eesti Vabariigi maaala neljaks diviisi rajooniks ja viimased omakorda sõjaväeringkondadeks järgmiselt:
- 1. diviisi rajoon: Narva Sõjaväeringkond, kuhu kuulus idapoolne osa Virumaast, ja Viru-Järva Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid läänepoolne osa Virumaast ja Järvamaa.
- 2. diviisi rajoon: Tartu Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Tartumaa, ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Võru- ja Petserimaa.
- 3. diviisi rajoon: Harju Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Harjumaa, ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Lääne- ja Saaremaa.
- 4. diviisi rajoon: Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond Pärnu- Ja Viljandimaaga ja Valga Sõjaväeringkond Valgamaaga[5].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00015_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=6e188937cc31fc7a655af919393044bb
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00057_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=c073013b0458eff7f65366a7c925521f
- ↑ Postimees, 12.11.1934, nr. 310, lk. 4.
- ↑ Postimees, 16.11.1934, nr. 314, lk. 3.
- ↑ Loodi neli diviiside piirkonda., Uus Eesti, nr. 25, 27 jaanuar 1940
