Tankett

Allikas: Vikipeedia
Poola tankett TKS

Tankett on kergelt soomustatud ja relvastatud roomikutega lahingmasin, mis on umbes sõiduauto suurune ja meenutab välimuselt tanki.[1] Tanketid olid mõeldud eelkõige jalaväe ja ratsaväe toetamiseks ning luuremasinateks. Kõnekeeles võib "tankett" tähendada ka "väikest tanki".[2]

Tankette toodeti mitmetes riikides 1920. ja 1940. aastate vahel. Neid kasutati mõningase eduga ka Teises maailmasõjas, kuid nõrgast soomusest tuleneva haavatavuse tõttu peale Teist maailmasõda tanketi kontseptsioonist loobuti.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude tankett T-27 oli edasiarendus Carden-Loyd Mark VI-st

Tanketi meeskond koosnes enamasti kahest mehest, kuigi katsetati ka ühe mehe tankette. Enamikel tankettidel puudus torn (näiteks TKS ja CV 3/33) ja vahel loetakse torni puudumist osaks tanketi definitsioonist.[3] Vahel oli torn siiski olemas aga suhteliselt algelise konstruktsiooniga ja käsitsi pööratav (näiteks AH-IV ja Tüüp 94). Torni olemasolu on väga iseloomulik Jaapani tankettidele. Jaapanis loeti tankettideks soomustatud roomikutega lahingmasinad, mis kaalusid alla viie tonni.[4] Tanketid on oluliselt väiksemad, kui kergetankid.[3] Mõnikord oli tanketi profiil niivõrd madal, et meeskond pidi olema lamavas asendis.[5]

Tanketid olid tavaliselt relvastatud 1–2 kuulipilduja, vahel ka 20 mm automaatkahuriga. Tankikahureid enamasti ei kasutatud, kuid Jaapani Tüüp 97 Te-Ke osad mudelid olid relvastatud 37 mm tankikahuriga[6].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carden-Loyd Mark VI, tankettide esiisa

Kogu tanketi kontseptsiooni isaks võib pidada kolonel J. E. Estienne'i, kes juba 1915. aastal arvas, et tulevikus asendatakse tavalised jalaväelased käsitulirelvade vastu soomustatud väikeste sõidukites laskuritega. Selle idee järgi sündis Esimese maailmasõja ajal Renault FT-17, mille analoog inglastel puudus. Sõja järel, 1920. aastatel lõid mitmed Briti eraettevõtted erinevaid prototüüpe ühe ja kahe meeskonnaliikmega tankettidest. Ühe mehe tanketid osutusid ebapraktiliseks: juhil oli raske korraga masinat juhtida ja kuulipildujat kasutada.[7]

Ainuke Suurbritannias välja töötatud tankett, mis tootmisesse läks oli Carden-Loyd'i Mark VI, millest kujunes ülejäänud maailma tankettide esiisa. Inglased ehitasid seda umbes 325 eksemplari, kuid veendusid kohe alguses, et tegemist on lahingülesanneteks üsna kõlbmatu masinaga. Sellegi poolest õnnestus seda reklaamida kui odavat ja madalate ekspluatatsioonikuludega masinat ning üle saja tanketi maha müüa.[8] Neid masinaid ostnud riigid lõid tootmiseks enamasti oma täiustatud tanketi.[7]

Kontseptist loobumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahingkogemused Teises maailmasõjas näitasid, et tanketid on liiga nõrga soomusega, et pidada vastu moodsatele tankitõrje relvade ja isegi tavalistele käsitulirelvade tulele. Sama moodi oli tanketi relvastus enamasti liiga nõrk, et astuda vastu teistele soomusmasinatele. Mitmetes tanketile sobivates rollides, näiteks luurel kasutati pigem soomusautosid ja nii jäi tankettide kasutegur küllalti väikeseks. Teise maailmasõja jooksul loobus enamus riike tankettide kasutamisest ja selle tõttu suri kogu kontseptsioon välja.

Tankettideks võib tänapäeval pidada Saksamaal õhudessantvägede tuletoetuseks valmistatud väikeste roomiksoomukite Wiesel seeriat.

Näited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peaaegu kõigi maailmas toodetud tankettide eellaseks oli Briti tankett Carden-Loyd Mark VI. Otseseid koopiaid toodeti siiski üsna vähe ja enamus riike täiustas oma mudelit.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Major Vincent J. Tedesco III. [http://www.tedescos.com/Pages/VJ/monograph2.pdf The Revolution After Next: Making Vertical Envelopment by Operationally Significant Mobile Protected Forces a Reality in the First Decade of the 21st Century]. (lk 15). mai 2000. USA: School of Advanced Military Studies , United States Army Command and General Staff College, Fort Leavenworth. (pdf) Kasutatud 12.06.2011. (inglise keel)
  2. Paul Dickson. War slang: American fighting words and phrases since the Civil War. (lk 221). 203. USA. Kasutatud 12.06.2011. (inglise keel)
  3. 3,0 3,1 Sweet, lk 84
  4. Õun, "II Maailmasõja tankid", lk. 16
  5. Zaloga Soviet Tanks.. lk 123
  6. Zaloga Japanese Tanks.. lk 10
  7. 7,0 7,1 Chant lk 54–56
  8. Õun, Noormets Eesti soomusmasinad lk 51

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Christopher Chant World Encyclopedia of the Tank. Second edition Inglismaa Sutton Publishing 2002 ISBN 0750931477 Inglise k.
  • John Joseph Timothy Sweet Iron Arm: The Mechanization of Mussolini's Army, 1920–1940 2006, ISBN 978-0811733519 Inglise k.
  • Mati Õun, "II Maailmasõja tankid", Tallinn Sentinel 2003 ISBN 9985945522
  • Mati Õun, Tiit Noormets Eesti soomusmasinad: Soomusautod ja tankid 1918–1940 Tallinn Tammiskilp 1999 ISBN 9985606922
  • Steven J. Zaloga, James Grandsen Soviet Tanks and Combat Vehicles of World War Two Weidenfeld & Nicholson military 1984 ISBN 0853686068 Inglise k.
  • Steven J. Zaloga, Tony Bryan Japanese Tanks 1939–45 Osprey Publishing 2007 ISBN 978-1846030918 Inglise k.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]