Arutelu:Ordoviitsium

Näen kategooriakasti viimase lõigu peal. Andres 07:34, 8 Apr 2005 (UTC)

Kuidas see võimalik on. Nende vahel on ju ka mall "täienda", mille peal see siis on? Siim 15:31, 8 Apr 2005 (UTC)

Näen rida

Karbonaatkivimite lahustumisega on seotud

Ridade

karstinähtused Kostiveres, Uhakul, Tuhalas ja mujal.

Eesti ala ehk Baltika kontinent oli Ordoviitsiumis

kohal on kategooriakast. Näen jälle rida

Lõunapoolkera keskmistel ja madalatel laiustel.

Ma ei tea, millest see efekt tuleb. Andres 20:30, 8 Apr 2005 (UTC)

Nüüd näen õigesti. Andres 20:31, 8 Apr 2005 (UTC)

Lisatud piltidel peaksid paremad selgitused olema. --Epp 8. oktoober 2009, kell 02:38 (UTC)

Ümber tõstetud kustutatud artiklist:

Ordoviitsiumi ajastul (480-435 milj. a. tagasi) kuhjus merelisse basseini vähem terrigeenset materjali ja ülekaalu saavutas karbonaatne settimine, mis määrab selle ladestu 70-180 m paksusega kivimikompleksi üldiseloomu. Terrigeenseid setteid leidub vaid ordoviitsiumi lademe kõige alumistes ja ülemistes kihtides. Ordoviitsiumi elustik on kambriumiga võrreldes rikkalikum ja mitmekesisem: ilmusid peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid ja korallid. Ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad meie tähtsamad maavarad—kukersiit, oobulusfosforiit, diktuüoneemaargiliit, lubjakivid ja dolomiit. Samuti rahuldab ordoviitsiumi veekompleks suure osa Eesti põhjaveevajadusest.

Adeliine 25. august 2010, kell 23:03 (EEST)[vasta]

Ma ei pääse mallis olevat teksti parandama, aga (vastavalt ÕS-ile) tuleks seal devon ja ordoviitsium parandada väiksetäheliseks nendes ühendites:

Ülem-Devon > Ülemdevon
Kesk-Devon > Keskdevon
Alam-Devon > Alamdevon
Ülem-Ordoviitsium > Ülemordoviitsium
Kesk-Ordoviitsium > Keskordoviitsium
Alam-Ordoviitsium > Alamordoviitsium

Tänan parandajat ette! Kuriuss (arutelu) 4. oktoober 2014, kell 19:09 (EEST)[vasta]

Saad ka ise malle parandada, antud juhul siis lehekülgedel Mall:Paleosoikum ja Mall:Ordoviitsium. Aga õige on "ülemdevon", "keskdevon" jne [1]. Pikne 4. oktoober 2014, kell 19:25 (EEST)

Aitäh malliparanduse juurde juhatamise eest! (Jah, "ülemdevon" ja "keskdevon" on õiged.) Kuna Epp viitas (allpool) sama teema suurtähevaidlustele, siis kirjutasin oma arvamuse ka sinna viidatud kohta, aga ma ei saanud sealt päris selget vastust, kas Vikipeedias eesti keele grammatika, ÕS ja EKI keelenõuanded ning nende parema keelekasutuse soovitused ikka kehtivad või mitte. Kuriuss (arutelu) 4. oktoober 2014, kell 20:09 (EEST)[vasta]

Algustähe teemal on vaieldud muu hulgas siin. --Epp 4. oktoober 2014, kell 19:30 (EEST)[vasta]

Aitäh, tutvusin selle vaidlusega. Aga ei saanud sealt siiski aru, kas ÕS-i ja eesti keele reeglite järgi valesid asju tohib Vikipeedias ikka õigeks parandada. :) Kuriuss (arutelu) 4. oktoober 2014, kell 20:09 (EEST)[vasta]

Keelereeglite järgi ei ole suurtähelised vormid keelatud, kuid nende kasutamine on piiratud erialaste (täpsemalt stratigraafiaalaste tekstidega). Andres (arutelu) 4. oktoober 2014, kell 21:03 (EEST)[vasta]

See tabel, kui mitte kogu tekst, on kindlasti stratigraafiaalane. Vaidlus puudutab seda, kas Vikipeedia tekst põhimõtteliselt saab olla erialane.

Kogu info keelereeglite kohta ei ole ÕS-is. Andres (arutelu) 4. oktoober 2014, kell 21:06 (EEST)[vasta]

Millise reegli järgi on suur täht lubatud? Minu meelest on siin küsimus eeskätt traditsioonis, mis on fikseeritud ÕS-is. Reeglid puutuvad asjasse vaid sedavõrd, kuivõrd võib püüda põhjendada, miks kujunes selline traditsioon.

Minu meelest ei saa siin ÕS-i järgi parandamist keelata, olenemata sellest, millise valdkonna tekstiga on tegu. Pikne 4. oktoober 2014, kell 22:02 (EEST)

Andres, kus ma seda sõnastust ("Keelereeglite järgi ei ole suurtähelised vormid keelatud, kuid nende kasutamine on piiratud erialaste (täpsemalt stratigraafiaalaste tekstidega") näha saaksin? Mulle on EKI keelenõust öeldud, et mainitud suur- ja väiketähevahet võib teha teaduskirjutistes mitte üldotstarbelistes, ehk lähtutakse eeskätt kirjutise liigist, mitte teemast/valdkonnast. See oleks ju mõttetu, kui keeleteadlased või statistikud kasutaksid ainult oma teaduskeele teatud ülispetsiifilisi märke ja kokkuleppelisi tähiseid laiale üldsusele suunatud kirjatöödes. Samamoodi ei peaks ka teised erialad püüdma suruda oma teaduskeelele iseloomulikke ortograafiaerandeid laiale avalikkusele mõeldud tekstidesse. Mulle on paari müügiga tegeleva veebilehe omanikud püüdnud väita, et "Tooted & Teenused" on müügimeeste spetsiifiline keel või lausa laiemas mõttes eesti turunduskeel, sest inglise keeles on ju ka mõlema sõna algustähed suured ja kasutatakse &-märki. Mis sellest välja tuleks, kui iga eriala esindajad kehtestavad oma keelereeglid? Kuriuss (arutelu) 4. oktoober 2014, kell 23:52 (EEST)[vasta]

[keeleabi.eki.ee/artiklid3/stratigraafia.html]: "Seda kitsast kokkulepet ei ole vaja ega võimalik rakendada väljaspool stratigraafia tekste, sh muus oskuskeeles ja „Eesti entsüklopeedias”." Andres (arutelu) 15. detsember 2018, kell 23:21 (EET)[vasta]

Vaata Kasutaja arutelu:Edgar Prass/Eesti geoloogiline ehitus. Andres (arutelu) 15. detsember 2018, kell 23:29 (EET)[vasta]

Vastavused lademete ja rootsi/norra litostratigraafia vahel ära toodud raamatus The Great Ordovician Biodiversification Event~(tabel lk. 86). - Melilac (arutelu) 15. detsember 2018, kell 17:51 (EET)[vasta]

Vastavused lademete ja norra/rootsi kihtide vahel on raamatus The Great Ordovician Biodiversification Event